1650 ● Poussini laad ei olnud nii erinev kõrgrenessansi stiilist kui hispaanlaste või flaamlaste oma. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Neis on tähtsal kohal kontuuride ilu ning kehade plastiline modelleerimine. ● Poussin on tähtis kui nn. ideaalmaastikumaali looja. Need maastikud ei kujuta ühtki konkreetset lõiku loodusest, pildile on koondatud põnevaid, sageli võõramaiseid maastikudetaile, mis on liidetud fantaasiaküllaseks ja suurejooneliseks tervikuks. Enamasti ei ole säärased teosed puhtakujulised maastikumaalid, neil on kujutatud ka mõni ajalooline või mütoloogiline stseen tillukeste inimfiguuridega, nn. stafaažiga. Seetõttu nimet. sellist maastikku ka heroliseks maastikuks. ● Poussini teostel domineerivad soojad toonid, maastikuline foon on sügav, terve käsitluslaad on läbinisti maaliline. Nicolas Poussin. Herakles ja Cacos Nicolas Poussin
1665) ja Claude Lorrain (1600-1682). Nende maalidel esines klassikaline itaalia maastik varemete ja templitega, kaunis loodus jõgede, mägede ja metsatukkadega, esiplaanil lisaks karjused oma loomadega. Poussin on tähtis kui nn ideaalmaastikumaali looja. Sellised maastikud ei kujuta ühtki konkreetset lõiku loodusest, vaid pildile on koondatud põnevaid, sageli võõramaiseid maastikudetaile: kõrgeid mägesid, hiiglaslikke puid, uhkeid losse või antiikehitiste varemeid jne. Lorrain arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate, kulissidetaoliste massidena puud, varemed jms, keskel aga avaneb vaade kaugusse. Nende kunstnike maalide kaudu leiti uus ilutunnetus maastikus ning hakati lausa kopeerima maalil kujutatut tõelisesse maastikku. 3
annaabi.ee 
