kooskõlas. Mahuliselt võttes oleks hea kui põhi- ja täiendvormid moodustaksid suurema osa kompositsioonist. Paratamatult tuleb maastikku kujundades kokku puutuda mitmesuguste looduslike nähtustega, mis mõjutavad kogu kujundamise protsessi. Maastikukujundus sarnaneb paljuski tavaliste kunstidega, näiteks kasutatakse proportsionaalsust ja mastaabilisust, sümmeetriat ning tasakaalu, rütmi, kontrasti, domineerivust, maitset ning mitmeid teisi printsiipe. Siiski mis on ainult maastikuarhitektuuril on perspektiiv ning vaated, millede järgi tehakse kogu projekt. Kunstis on üheks tähtsamaks asjaks proportsionaalsus, mis on seotud vormi suuruse ning kujuga. Vaadeldes erinevaid objekte otsib silm alateadlikult mingisugust seaduspära vormis, mis muudab rohkem arusaadavamateks need elemendid, kus mõõtmed on omavahel teatud seostes. Mastaabilisus iseloomustab aga vormidevahelisi mõõtmevahekordi. Alateadlikult
VITRUVIUS POLLIO oli rooma arhitekt, insener ja planeerija. Tema traktaat "Libri decem de architectura" ehk "Kümme raamatut arhitektuurist" on ainus sedalaadi raamat, mis on antiigiajast meieni jõudnud: hõlmates Rooma arhitektuuri, insenerluse ja linnaplaneerimise aspekte. Tänapäeval on traktaat liigitatud 100 parema maastikuarhitektuuriteose hulka, kuigi olemuselt oli see mõeldud käsitlema arhitektuuri... Siit ilmneb, milline oluline seos on arhitektuuril ja maastikuarhitektuuril olnud juba väga varastel aegadel. Traktaadis käsitles ta arhitektuuri ideid, lähtudes põhiprintsiipidest, mis olid sõnastatud kui utilitas (kasutus), firmitas (kindel) ja venustas (ilu). Aiakujunduse jaoks võiks neid printsiipe kohandada kui kasutusmugavus, stabiilsus, tervislikkus ning ilu. Vitruvius kaasas oma traktaati ka inimproportsioonidega seostamise ehitiste mõõtmete juures. Hiljem on paljud
annaabi.ee 
