Sissejuhatus Brasilia on Brasiilia pealinn ja Liiduringkonna keskus. Linn asub Amazonase ja Parana jõgikonna veelahkmel. Brasilia kuulub 1987. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kuidas linn tekkis? Linn ehitati tühjale maale, peaaegu kõrbealale. Brasilia projekti esitasid 1956. aastal Lúcio Costa ja Oscar Niemeyer, kuna oli idee kolida Brasiilia pealinn mereäärsest Rio De Janeirost palju kesksemale kohale riigi sees. Maastikuarhitektiks oli Roberto Burle Marx. Disaini aluseks oli soov teha taevast vaadates silmapaistev linn, mis ilmselgelt pidi meenutama laialiaetud tiibadega lindu. President Juscelino Kubitschek laskis riigile uue pealinna ehitada 1956-1960, et viia ellu oma valimisloosungit "50 aastat jõukust viiega." Costa ja Niemeyer jäid peale avalikul konkursil, milles osales koguni 5550 arhitekti. Ja pealinn võeti pidulikult kasutusele 21. aprillil 1960.
Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga. Loss ehitati Louis XIV ajal. 16821789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents. Ehitus Versailles' loss ehitati 16611710. See ehitati Louis XIV valitsusajal Louis XIII aegse jahilossi kohale. Ehitamist juhtis Louis Le Vau, hiljem Jules Hardouin Mansart. Maalija ja sisekujundaja oli Charles Le Bruni, kes rajas Versailles' lossi peegligalerii mis oli 72 m pikk. Maastikuarhitektiks oli André Le Nôtre. Prantsuse kuningas Louis XIII kasutas hoonet jahimõisana, Louis XIV muutis selle aga hiilgavaks paleeks ning tõi sinna ka oma õukonna. Lossi luksusliku siseviimistlusega ruume kaunistasid skulptuurid, maalid ja peen mööbel. Peaaegu iga päev toimus kuninga ja tema õukonna lõbustamiseks mõni meelelahutusüritus. Versailles` lossis on Peegligalerii, kus on palju visuaalseid efekte seitsmeteistkümnest
muinsuskaitsjate nõudel taastanud tänava ajaloolises laiuses ehk praegusest kohati umbes kolm meetrit kitsamana. Vaidluste ajal 2002. aastal korraldas Keskerakonna ja Reformierakonna võimuliit Harju tänava suhtes rahvaküsitluse, millest selgus, et 87% vastanutest toetab tänava äärde haljasala rajamist. Linn otsustas seejärel Gelsea tellitud planeeringu tühistada, eraomanduses olevad maad endale kaubelda ning sinna haljasala rajada. Algatati detailplaneering ning ala maastikuarhitektiks määrati Ülle ja Urmas Grisakov. Koos Harju tänava äärsete kruntide ostmisega läks haljasala rajamine pealinnale maksma 180 miljonit krooni, millest maa maksis 150 ning haljasala projekteerimine ning ehitamine veel 30 miljonit krooni. 15. maiks 2007 avatud haljasala ehitati valmis vähem kui aastaga ning viimane visuaalselt nähtav osa pandi kokku kahe kuuga (Naulainen 2001). Harju tänava ja Niguliste kiriku vaheline maa-ala on tekitanud palju vaidlusi. Paljud
humanitaarsemaid valdkondi ja mehed rohkem teaduslikke, reaalseid. 7. Diagramm Juuresolevalt diagrammilt selguvad populaarsemad ametid NRG lõpetanute seas. Meeste suureks sooviks on saada maailma kuningaks ja inseneriks. Seda on soovitud vastavalt kaks ja kolm korda. Naiste sooviks on saada sotsioloogiks, ajakirjanikuks,veterinaariks,arhitektiks ja keemikuks. Kõiki neid ameteid esineb naiste seas kahel korral. Muu alla kuuluvate meeste sooviks on saada maastikuarhitektiks,heliloojaks, tegeleda millegagi IT valdkonnast või tootmisspetsialistiks. Naiste, kes kuuluvad muu alla, sooviks on saada füsioterapeutiks,tõlgiks, klassiõpetajaks, diplomaadiks, keskkonnaspetsialistiks, tegeleda millagagi IT valdkonnast ja juristiks. Kõiki muu alla kuuluvaid ameteid on vastatud ühel korral. Tabeli põhjal võib öelda, et naiste ametid on rohkem varieeruvamad kui meeste omad.
annaabi.ee 
