XVIII-XIX ja XX algus pargid - Kadriorg Mõisapargid - väikesed, lihtsad, vabakujunduslikud. alates XIX - linnades puiesteed ja haljasalad vanadel kindlustus maa-aladel. Erand XVIII - Tallinna vanalinna ringpuistu. XX alguses - haljasalad ei moodustanud linnades kindlat süsteemi, - üksiktalude aiad - majanduslik funktsioon ületas esteetilise. XX sajandi II pool - haljasalad sõjas hävinud linnaosadesse - linnahaljastus. Georg Kuphaldt oli saksa maastikuaednik. Oli Riias aednik. Kujundas näiteks Kadrioru ja Riia Keisriaia. 11. Maastike areng läbi ajaloo. Arengutrendid Eestis ja mujal maailmas. Arengutrendid Eestis ja mujal: VÕÕRANDUMINE - globaliseerumine on viinud ja viimas meid üha kaugemale traditsioonilisest looduskeskkonnast. Eesti ja eestlaste jaoks on oluline on tunnetada maastikku oma kohanimede ja ajalooga, teadvustada, et maastikuhooldus on elustiil ja ressurss. Võõrandumine on maastiku subjektiivse osa kadu.
Cobhami mõis Stowe Buckinghamshire's. See park oli oma aja kõige imetletumaid oma paljude ehituste ja templitega. Algselt oli siin tegemist korrapärase pargiga (esimeseks kujundajaks Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 121 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a maastikuaednik Charles Bridgeman), kogu park oli ääristatud mitmerealiste alleedega. Pargi servad kujundatud bastionidena. Kuid siin leidus ka juba vonklevaid metsaradu. Korrapärase kujuga tiigid tegi Kent ümber looduslikeks. Istutas juurde puuderühmi (clumps), et mahendada sirgeid metsaservi ja liigendada lagedaid murupindu (Hellström 1997). Stowe pargi kolm templit - Antiikne Voorus, Moodne Voorus ja Briti Väärtuste Tempel - on