Näiteks avastati, et mõned liigid näivad olevat paaritunud üksteisega arvatust rohkem ja pikemalt, misläbi on ka nende geneetiline materjal küllaltki sarnane. "See annab mõista, et liikidevaheline paaritumine kujundab evolutsiooni arvatust rohkem," selgitas Andersson. Teise liigi puhul võib aga eristada selgelt kolme erinevate geenipopulatsiooni, mis annab alust nende kolmeks liigiks jagamiseks. Täna, 206 aasta eest sündis Charles Darwin. Maasirk Tänu Charles Darwini uurimistööle said nad laialt tuntuks kui Darwini vindid. Darwin oletas, et kõik maasirgud on põlvnenud ühest eellasliigist adaptiivse radiatsiooni tulemusel. Liigid erinevad märgatavalt noka suuruse poolest, vastavalt söövad nad ka erinevat toitu. Maasirgu liikide vahel esineb püsivalt väikesel hulgal elujõulisi hübriide Elevantkilpkonn Elevantkilpkonn kuulub kooldkaelaliste alamseltsi. Looduses elab ainult Galapagose saartel
Näiteks kaelkirjaku pikk kael tekkis tänu sellele et kaelkirjak üritas kõrgeid puulehti süüa. Lühidalt – organism arenes vatavalt tingimustele, mida ta tahtis arendada. Antud mõte siiski ei toimi kuna tema arust tegutseb iga olevus mõistuspäraselt aga taimedel pole mõistust ja juhus jäetakse seega välja. Lamarcki eksimuse leidis Darwin 1835 oma uurimuste käigus. Galapagose saartel leidis ta et üht ja sama liiki leidub seal eri vormides (vampiir-maasirk). Värvid, noka suurus jne. Ühel ja samal saarel võis olla erinevaid liike ja ikkagi otsustas seal see kes ellu jäi (võis ka juhtuda, et mitu vormi jäi ellu). Seega purustas Lamarcki idee ja seletas looduse mitmekesisuse juhusega. Mitte ükski olend ei ole spetsiaalselt disainitud ja kõigil on võrdsed võimalused. Nt. siniste silmadega inimesed on sama võimekad kui roheliste või pruunide silmadega. Inimene aga ei taha uskuda, et kõik on juhuse kombel tekkinud. Ta tahab
annaabi.ee 
