Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu harilik kuusk. Rootsis on kümneid tuhandeid järvi. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). 16. aprillil 2010 korjati ja müüdi maha Rootsi esimene maasikasaak. Omamaise maasika kilohinnaks kujunes 884 rootsi krooni ehk meie rahas 1414 krooni. Eesti Vabariigi kodanikel on õigus Rootsis viisavabalt viibida 90 päeva poole aasta jooksul. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee kogupikkus 135 859 km. Veeteid on 2052 km (läbitav väikeaurikutele ja parvedele). Rootsit läbiv gaasitorustik on 84. km. pikkune.
kahjustus Anthonomus rubi Laikpõletik Lehel, lehel lehel Lehel, Lehel, Ramularia õiel, võsundil võsundil tulasnei Maasika kasvatuse edukus sõltub olulisel määral kasvukoha ilmastikuoludest (temperatuur, sademed, valgus, tuul), mullastikust, reljeefist, loodusliku veekogu lähedusest, tuulekaitse olemasolust ja muudest teguritest. Mõnedel aastatel väheneb maasikasaak õite öökülmakahjustuste tõttu. Maasikas alustab õitsemist suhteliselt hilja, mai lõpul juuni algul. Enamasti on selleks ajaks öökülmaoht möödas, kuid mõnedel aastatel esineb küllalt tugevat õite ja viljahakatiste külmakahjustust. Kuna `Polka `on varajasepoolsem, mitte varajane sort, siis külmakahjustused mais väga suurt kahju sel aastal ei tekitanud. Kuna möödunud aastal ei olnud paksu lund, ega ka õigeid külmasid talvel, siis ka maasikataimed ei saanud külmakahjustusi
annaabi.ee 
