Niimoodi ongi neid suhteliselt kerge paljundada: võsu juurdumise kohale kasvab tütartaim ning kui emataime ja tütartaime vaheline võsu läbi lõigata, saab tütartaime ümber istutada. Juurestik on narmaline ja ulatub kuni 25 cm sügavusele. Õielehed on valged, vahel ka kollakad. Õies on palju tolmukaid ja emakaid. Õisi tolmeldavad putukad. Maasikad õitsevad Eestis mai lõpust juuli alguseni. 10 Ka maasika (välja arvatud muuluka) vilja nimetatakse maasikaks. Maasikas ei ole mari, vaid koguvili, mis koosneb mahlasest õiepõhjast ja sellele kinnitunud pähklikestest, milles asuvad maasika seemned. Ühtlasi on maasika vili rüüsvili, sest selle tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule teisedki õie osad. Kultuurtaimena hakati maasikat kasvatama alates 15. või 16. sajandist. Maasikate maitse sõltub sordist. Mõnel on see üsna magus, mõnel pigem hapukas. Maasikas sisaldab 8% süsivesikuid, kuni 2% valke ja kuni 1,5 C-vitamiini. 1 g
poolitage tupplehtedest puhastatud marjad pikuti ja laduge kihtidena suletavasse plastkarpi, lõikepind ülalpool. (Marjaraamat, 2006) 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad (fragaria vesca var. semperflorens) 5 Meie aidades on juba kaua kasvatatud juunist kuni semptembrini pidevalt õitsevad ja saaki kandvad kuumaasikat. Mõnikord nimetatakse seda liiki ka alpi maasikaks, kuna teda on leitud looduslikult kasvamas Alpi mäestiku lõunapoolsetel mülvadel. Kuumaasika uuemaid, spetssiaalselt aretatud kultuursorte on hakatud nimetama taasviljuvateks ehk remontantmaasikateks. Maailma levinuimaks taasviljuvaks sordiks on 'Selva', mis võib rahvusvaheliselt kanda ka nimetust 'Selvaever'. Sort sobib hästi neile, kes tahavad terve suve maasikamõnusid nautida ega pole huvitatud moosiketmisest. (Marjaraamat, 2006) 2.2 Metsmaasikas (Fragaria vesca)