4 dl Sojakastet 1 dl Ketsupit 1 dl serrit 1 dl Viie pirpa segu 1 spl Fariinsuhkur 4 spl Seesamiõli 1 tk Sibulat 200 g sampinjone 2 tk Paprikat 0,5 l Puljongit 1 spl Tsillikastet 4 tl Kartulijahu Sool (Soovi korral) SERVEERIMISEKS Basmatiriis Eesti suur valge siga Eesti kohalike maasigade paranamiseks imporditi 19. Sajandil Eestisse sisse Inglise suuri musti ja valgeid sigasi, nii aretati Eesti kohalike maasigade ja inglise sigade vahel Eesti suur valge siga. Eesti peekonisiga Saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati põhiliselt taani maaseaga. Vähesel määral kasutati aretuses ka saksa vääristatud massiga ja soome massiga. Sealiha iseloomustus
1991 likvideeriti Eestis riiklikud tõulavad ja moodustati Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusõhistu ja Eesti Peekoni Tõugu Sigade Aretuskesksu 1999 a moodustati EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU AJALUGU RAAMATUST VAADATA!!! TÕUD!!! Taani landrass, Inglise suur valge, Hiina sead, Eesti sead. JÕUDLUSNÄITAJAD JKK KODULEHELT JUURDE VAADATA!! ARENGULUGU VÕIKSIME TEADA!! 56. Eesti suur valge seatõug. Eesti suur valge siga. Eesti kohalike maasigade parandamiseks importisid suurpõllumehed juba 19. saj. II poolel mitmeid kultuurseatõuge, eriti musti ja valgeid inglise sigu. 1914. aastal Viljandis toimunud põllupidajate koosolekul hinnati parimaks inglise suur valge siga. Sihikindla aretustöö alguseks võib lugeda I maailmasõja järgset aega, kui inglise suurt valget siga hakati rohkesti sisse tooma, et meie kohalikke sigu parandada.1923. a. asutati Eesti Seakasvatajate Selts, kes organiseeris seakasvatust kogu vabariigis. 1931. a