Heast politseist räägiti siis, kui peeti silmas maahärra hoolitsust heaolu eest.Politsei all mõisteti kaitset ohu eest, samuti oli ta sisepoliitilise rahu ja vürstivalitsuse vahend riigi heaolu ja Jumala au hoidmiseks. Kohtute karistavast võimust oli tähtsam kirikute ja koolide kasvatav jõud. Pärast Münsteri ja Osnabrücki rahu 1648.a. tekkis terve laine ülikoole.- kasvanud oli vajadus õigusharidusega praktikute järgi. Kõigi maaseaduste kiuste jäi üldise õiguse aluseks ,,Corpus iurise" rooma õigus.17. ja 18. saj uus kirjanduse liik decisiones - kokku kogutud kaasused ja lahendid. Teadusliku meetodiga tungis õiguspraktikasse taas rooma õigus, mis kohanes ajastu vajadustega kui usus modemus pandectarum (moodne pandektiõigus). Valgustus ja revolutsioon Charles de Secondat Baron de la Bréde et de Montesquieu (1689-1755) diagnoosis oma ajastut ja tema eesmärgiks oli leida väljapääs üha süvenevast kriisist . 1748
suhteid paavstiga. 1319 loodi Rootsi aadlike esinduskogu Riksråd BirerBrosa-FolkeFolkunid-provintsiseadustik-kohtukord-Folkunidtroon-BirgerJa rl-hertsogkonnad-Stockholm-paavstigahästi-kaubandus Magnus VII Eriksson (valitses 1319-1364)Oli troonile asudes 3 aastane. 1319 päris oma vanaisalt Norra trooni. 1323 lõppes sõda Novgorodiga.1332 hakkas ta iseseisvalt valitsema.Ostis Taanilt Skåne jt alasid. 1343 andis Norra trooni oma pojale. 1350 andis välja tervet riiki hõlmava maaseaduste kogu, mille järgi kuningas on aadlike poolt valitav ,tõsteti Riksråd' i osakaalu.1359-1360 kaotas Taanile Skåne ja Gotlandi. Ta poeg, Norra kuningas Håkon VI, himustas ka Rootsi trooni. Aadel ja kirik (Magnus oli suutnud mõlemaga tülli minna)ning Hansa liit aga toetasid Mecklenburgi hertsogi poega Albrechti. Abi leidis Magnus vanadelt vaenlastelt: pojalt Håkon VI ja Taani kuningas Valdemar IV-lt. See ei aidanud ja 1364 kukutas aadel Magnus VII trooni sai Albrecht.