Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne.
ning ``kui teenistuja oma kohatu käitumisega isandaid vihastab ja sellega põhjustab enese sõimamise või kergema peksmise, ei või ta nõuda mingit õiguslikku kompensatsiooni``. Keskaegse Euroopa maaõigus. Maa oli killustatud ja ka õigus oli killustatud. Puudus ühtne õigus ja ka ühtne õigusakt. Võrreldes mitme linnaõigusega oli maaõiguse allikaid vähem ja oma juriidiliselt tasemelt on need reeglina kehvemad. Erandi moodustavad põhjamaade maakonna- ja maaseadused. Selgituseks: maal mõisteti õigust feodaalsüsteemi raames ning feodaalse lääniõiguse järgi. Õiguse mõistmine oli feodaalsete õiguste konflikte puudutavad. Vaevalt arvati protokollimise vääriliseks seda, kuidas feodaalaadel lahendas oma alamatevahelisi tülisid, kellest enamuse moodustasid pärisorjad. Väljaspool põhjamaid ei leidunud üldisi riigi seadusandlusi, nende asemel kujunesid välja kohaliku kehtiva õiguse kohta käivad eramärkmetel põhinevad
annaabi.ee 
