· Sõnnik on põllumehe kukd · Sõnnik ja virts on põldude viljakuse alus · Põldu ei tohi välja kurnata · Kõrgete saakide saamiseks tuleb mineraalväetisi panna · Mullaomaduste parandamiseks on ka lubiväetisel suur tähtsus SEAKASVATUS Seakasvatuse küsimust käsitleb C.R. Jakobson nii: ta soovitab arendada seakasvatust väikemajapidamises, kus juustu valmistada ei tasu. Ühtlasi märgib ta, et kohalikud maasead kasvavad väga aeglaselt. Seepärast soovitab ta kasvatada inglise sigu puhtalt või paaritamiseks kohalike maatõugu emistega.Inglise siga pidavat leppima kehvema toiduga ja läheb kiiremini rammusaks. Kohalikku maatõugu emiseid ei soovita ta hävitada, sest neil olevat väga maitsev liha. Piimalehmatõugude kohta arvab Jakobson nii, taludes tuleks kasvatada nii eesti maakarja kui ka angli karja, kuna anglerid on kuulsad piimalehmad, ked põhjamaadesse on viidud ja kes meie kliima ja
maasea väärtuse, arvu ja leviku kohta. Kogutud andmetest selgus, et maasigade arv oli väga kokku kuivanud. Maasigu leidus meil puhtal kujul veel Saare-ja Hiiumaal ning raudteest ja linnadest eemal asuvates majandites. 1926. a. tõi Eesti Seakasvatuse Selts (ESS) Saaremaalt 4 tiinet kohalikku maatõugu emist, kes paigutati Pärnumaale Parivere, Harjumaale Purila ja Virumaale Jõhvi majandisse. Hiljem toodi Saaremaalt veel maasigu endistele lisaks. Kohalikud maasead olid lontkõrvalised, hästi vastupidavad, võrdlemisi hea sigivusega, kuid hiljavalmivad. Maasigadelt saadi head kõva konsis-tentsiga maitsvat pekki, kuid peekonisigadeks nad ei sobinud, sest nende peki paksus oli väga ebaühtlane, olles turjal eriti paks. Tugevamal sööt- misel kippusid sead liigselt rasvuma ja ei andnud head peekonit. Meie maasigade parandamiseks toodi algul Soomest kolm soome maatõugu kulti, kes oma eksterjöörilt sarnanesid meie kohalike sigadega
annaabi.ee 
