meeletult ilus kuid ka päris raske teos. Minu arvates oli dirigent valinund sellele teosele liiga kiire tempo ja kõik oleks võinud olla lauldud rohkem legatos. Minu arvates ei olnud viga dirigendi, sest tema näitas kõike väga pehmelt ja legatos, aga koor ei musitseerinud kahjuks väga tema käe järgi. Veel oleks tahtnud selle loo puhul kuulda suuremaid dünaa- milisi kontraste. Veel esitati Selim Palmgreni ,,Rukos", Armas Maasalo ,,Epilogi" ja Jaakko Mäntyjärvi ,,Kirjoittaa on minull´ miel´". Kõla oli jällegi väga kena ja hea, võibolla oli see ka tingitud kiriku heast akustikast. Kõikides nendes lugudes tulid esile koori tugevad ja mahedad bassid. Nendes lugudes esines kahjuks veidi intonatsioonilist ebatäpsust ja kõik lood vajusid helistikust ära. Lõpetuseks kõlas jällegi ühislaul. Seekord Toivo Kuula ,,Auringon noustessa". Kooridel oli ilus ühtlane forte ja veelgi huvitavamaks tegi muusika
28.04.1892. Jean Sibeliuse (1865-1957) sümfoonilise poeemi "Kullervo" esmaettekane. Sibelius mõistis sügavamalt Soome loodust ja rahva meelelaadi. Kullervo on saanud seoses soome muusikaga üldse enim tähelepanu. Sibeliuse kauneimad teosed: "Toonela luik" ja "Valse triste". Sibeliuses Toivo Kuula Soome Beethoven, hilisromantiline looming; Leevi Madetoja kandlemängija, kogus rahvamuusikat, õppis Pariisis, Viinis ja Berliinis nagu eelminegi. Sibeliuse õpilane. Armas Maasalo "Jõulukellad" soomlaste armastatuim jõululaul. Heikki Klemetti tõstis Soome vana talupojakultuuri ja rahvamuusika ausse. Armas Launis 10 ooperit Yrjö Kilpinen romantilis-rahvuslik teemavalik Ernest Pingoud tõi modernse muusika Soome. Enne seda pmst kõigi loomingus "Kalevala"-temaatika. 1925. Soome Raadioühendus Martti Turunuen uuendusmeelne muusik 20. saj. Sibeliuse Akadeemia juhataja.
28.04.1892. Jean Sibeliuse (1865-1957) sümfoonilise poeemi "Kullervo" esmaettekane. Sibelius mõistis sügavamalt Soome loodust ja rahva meelelaadi. Kullervo on saanud seoses soome muusikaga üldse enim tähelepanu. Sibeliuse kauneimad teosed: "Toonela luik" ja "Valse triste". Sibeliuses Toivo Kuula Soome Beethoven, hilisromantiline looming; Leevi Madetoja kandlemängija, kogus rahvamuusikat, õppis Pariisis, Viinis ja Berliinis nagu eelminegi. Sibeliuse õpilane. Armas Maasalo "Jõulukellad" soomlaste armastatuim jõululaul. Heikki Klemetti tõstis Soome vana talupojakultuuri ja rahvamuusika ausse. Armas Launis 10 ooperit Yrjö Kilpinen romantilis-rahvuslik teemavalik Ernest Pingoud tõi modernse muusika Soome. Enne seda pmst kõigi loomingus "Kalevala"-temaatika. 1925. Soome Raadioühendus Martti Turunuen uuendusmeelne muusik 20. saj. Sibeliuse Akadeemia juhataja.