sodi, mis autodest ja kodust välja tuuakse ja metsaalla visatakse. ,,Küll see ära koristatakse" mõtleb tavaline eestlane. Ja tavalisi eestlasi on meie maal väga palju, kahju, et inimesed ei mõtle iga päev nagu talguliste meeskonnaliikmed, kes märkasid seda saastatud loodust ja võtsid midagi ette. Juba kolm aastat on inimesed ühel heal päeval koristanud metsaalguseid ja jõeääri, puhastades väga väikse osa meie Maarjamaast. ,,Teeme ära" projekt on küll tõhus, kuid miks eestlased ei võiks iga päev mõelda, et parem visata see kommipaber, suitsukoni või närimiskumm prügikasti, kus on selle koht, mitte maha, kus ka teised inimesed suvel paljajalu kõnnivad. See on puhta preztiisi küsimus, kas ollakse mats ja visatakse prügi maha, või olla haritud ja panna see prügikonteinerisse. Just, haridus on see, mis meid elus edasi viib, tavalised kombed nagu prügi
võiks nimetada ka rahvaluule teiseks eluks. Kuid üsna raske on leida mingit nüanssi, mis tooks välja selle, kuidas seonduvad noorte jaoks tänapäevane rahvaluule ja nende endi rahvuslik identiteet. Kuidas ja kas üldse saab rahvaluule kujundada noore inimese rahvuslikku identiteeti? Tartu Ülikooli 1. kursuse tudeng Kätlin arvas rahvaluulest ja rahvuslikust identiteedist nii: Eestlaste identiteet on kujuunenud sama kirjuks kui rahvad, kes Maarjamaast sõdade ja rännete käigus üle on käinud. Igaüks neist on jätnud killukese enda kultuurist meile ning seeläbi on "sulatusahjus" kujunenud meie oma enesemääratlus. Rahvaluule on otseseks identiteedi kujunemise algeks, sest see seob meid esiisadega, aitab meil mõista tollast maailmapilti ning õpetab mõistma kui oluline on juurte olemasolu. Et teada, kuhu läheme, peame teadma, kust tuleme.
annaabi.ee 
