veelendlane (Myotis daubentonii), habelendlane (Myotis mystacinus), tõmmulendlane (Myotis brandtii), nattereri lendlane (Myotis nattereri), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Eesti kliima tingib talvituspaikade olulisuse. Eesti suurimad nahkhiirte talvituspaigad on Piusa liivakivi koopad Lõuna- Eestis, Ülgase fosforiidikaevanduse käigud ning Imperaator Peeter Suure merekindluse maarinde positsioonide käigud Tallinna ümbruses. Laagri püsielupaik asub maarinde positsiooni nr 6 maa-alustes tunnelites, mille kogupikkus on ligi 3 km. Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on anda ülevaade Laagri püsielupaigas süsteemis nr 1 talvituvate nahkhiirte arvukusest ja liigilisest koosseisust ning võrrelda 2007/2008 ning 2008/2009 talvitushooaega. Eesmärgi täitmiseks püstitati järgnevad ülesanded: otsida kirjandusest informatsiooni
koloneli Hans Kalmi juhtimisel. Kokku saabus Eestisse 3500 Soome vabatahtlikku. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis 1918. aasta lõpus Punaarmee edasitungi peatada. 2.5. I 1919 toimusid kogu rindel murdelahingud, 7. jaanuaril algas Viru rindel Eesti väe üldpealetung. Väga tähtis osa selles oli Tallinnas ehitatud 3 soomusrongil, mille üldjuht oli kapten Anton Irv. 9. jaanuaril vabastati Tapa. Järgnes pealetung Tartu suunas. Tartu vabastati 14. jaanuaril. Maarinde ja Utrias maandatud meredessandi üheaegse pealetungiga vabastati 18. jaanuaril Narva. Narva jõe joonel rinne stabiliseerus ning sõjategevuse raskuspunkt kandus Lõuna-Eestisse. 30. jaanuaril peeti lahing tähtsa raudteesõlme Valga pärast (vt Paju lahing). Leitnant J. Kuperjanovi juhtimisel võidelnud partisanid ja Soome Põhja Pojad vallutasid ägedas lahingus Paju mõisa viimase Punaarmee tugipunkti enne Valgat. J. Kuperjanov sai lahingus surmavalt haavata............
annaabi.ee 
