perekonnast. Annikal pole olnud isa ja on võimalik, et ta tunneb hüljatuse tunnet, sest kasuõel ja –vennal on vähemasti isa. Lisanduvad ka vanaema kaotusega seotud tunded, sest vanaema aitas Tiial Annikat kasvatada. Peamine probleem on siiski peres olev füüsiline ja vaimne vägivald, mis on tekitanud ohutunde ja stressi, mis võivad omakorda olla märgiks peavalude põhjustele. Ei saa väita, et Annika ei otsi kontakti või suhtlusi, soe suhtlus Maariga viitab sellele, et Annika üritab leida tuge. Kõige suurem surve on Tiial, sest tema on kogu pere keskmes ja tema olukord on väga raske. Tugisüsteemi kuulub vaid õde Kadri ja KOV sotsiaaltöötaja, kellega ei taha Tiia häbi ja kontaktistressi tõttu kööstööd teha. Tiiaga seotud muudatusi on väga raske läbi viia. Tiia on vägivaldse suhe alistunud pool ja saadud info põhjal võib väita, et lisaks
Siis arvas Maari, et ta tahab minna kaugemale ka. Isa küsimise peale, et kui kaugele siis, arvas Maari, et ta tahab minna kuskile lõuna poole siis põhja poole. Ja siis nad läksidgi bussiga natuke lõunapoole siis rongiga natuke põhjapoole ja siis läksid mingit metsaradabidi natuke jala ja siis paistis üks palkidest maja ja siis hüüatas Maari, et ta teadis, et ta kompass ei valeta.Maari jõudis vanaema ja vanaisa juurde, kuhu ta jäi terveks suveks. Maariga juhtus maal igasuguseid seiklusi. Maari suhtles öökullidega. Ta käis külas mesilastel endaehitatud mesitarus, sipelgatel sipelgapesas. Ühel päeval läks Maari karja ja tutvus lepadriinudega. Veel käis ta vanaisaga ja metsavahiga metsas haiget puud langetamas, millest kägu märku andis. Vanaisa luges talle „teaduslikke“raamatuid ja millegipärast sattus Maari seiklustesse just siis kui ta oli tukkuma jäänud. Aga kõik tundus talle päris