Ajalooline ajakiri publitseeris üksikuid dokumente, hiljem ka retsensioone. Publitseeriti Linnaarhiivi juures. 1923 ilmus ,Eestimaised palved Kullamaalt', milles sisaldub 1517. aasta J.Kiivelti katekismus, mis sisaldas Pater Nosterit, Credot ja Ave Mariat. Seejärel ilmus Paul Johannseni publikatsioon ,Liber Census Daniae' ,Taani hindamisraamat' Allikate populariseerimisesk kasutati lugemikke, nt H.Kruusi ,Ajalooallikate lugemik'. Keskarhiivis publitseeriti maarevisjonide dokumente, nõukogude aja materjal oli selektiivne ning viideteta, seevastu kroonikaid publitseeriti hästi (nt Sulev Vahtre ,Liivimaa noorem riimkroonika'). J.Renner ,Liivimaa ajalugu 1556-1561'. Enamasti publitseeritakse XX sajandi allikaid. Arengusuunaks on elektrooniline andmebaas. Vanemad eestikeelsed tekstid periodiseeruvad nii: · 16.-17. saj tekstid Georg Mülleri (Russowi ametijärglane) tekstid, Heinrich
· Intergreeriminr emamaa tuumikaladega Korrakaitse Liivimaal · Samas ei õnnestunud keskvõimu soov kehtestada Rootsi õigus LM-l: · Ainsa Rottsi seadusea kehtestus uus kirikuseadus(1686) · Korrakaitse kuulus sillakohtunikele · Igas maakonnas 1-2 · Liskas igas maakonnas sõjakomissar: · Määratlesid maarevisjonide alusel talupoegade kohustused sõjaliste objektide korrastamisel(nt kindlused ja teed) LM aadli omavalitsuskorralduse areng · Alguses kindralkuberner Skytte ajal baltisaksa aadli enesekehtestamine ebaõnnestus · G II A langemise järel Rootsis eestkostevalitsus (1632-43), mis suhtus pooldavalt aadli õigustesse kogu riigis:
annaabi.ee 
