· Oslemine mõisavooris · Osa talu põllum. ja käsitöötoodangust anti mõisale · Ähvardades ihunuhtlusega keelati küttimine · Pidi osalema karude, huntide ajujahtidel Aadlike iseloomustus · Kõrk ja uhke seisuslikkus · Kreisifoogtid aadlikest sillakohtunike asemel · Renitisid mõisaid siinsetele sakslastele · Sagedased tülid linnakodanikega Kirjutati rangelt ette mida tohib kanda üks või teine seisus · Aadlikke haavumine, kui alandati maarentniku seisukorda Põllumajandus · Teravilja kasvatus, sissetulek · Rukis · Tööloomad härjad, lehmi peeti vähe · Põllud jagati ribadesse(talude vahel) · Kivide rohkus, algas talumaadel · Külvpinna laiendamine · Väetamine: · Saagikuse suurenemine · Kolmeväljasüsteem (mõisas ja talus) Linnaelu · Eesti linnade kaubateedest kõrvalejäämine · Kaubandus toimus Venemaa ja Inglismaa vahel · Sadamalinndaktiivse majandusliktegevus
talupoeg võis mõisarentnike või valitseja peale kaevata (anti vastav õigus ja võimalus), kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kas või kuningale endale Baltikumi mõisnikkond jäi ka Rootsi ajal valdavalt sakslasteks, rootsi suuraadlikud, kes Eesti ja Liivimaal mõisaid omandasid, jäid enamasti elama oma kodumaale, rentides mõisaid siinsetele sakslastele; siinset aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus ja Liivmaa rentnikud haavusid, kui neid alandati maarentniku seisukorda ning võeti suurelt osalt kaasarääkimisõigus maa valitsemises; reduktsiooniga tekkinud aadli meelemuutust kasutas Põhjasõja ajal osavalt Vene tsaar Peeter I, kes lubadusega endised õigused taastada üllatavalt kiiresti baltisaksa aadli toetuse teenis kõik need positiivsed arengud lõpetas 1669. a näljahäda ja 16951697 olnud nn Suur nälg (vt lk 115), kus suri 20% rahvastikust, teadaolevalt kõigi aegade laastavaim näljahäda Eestis
annaabi.ee 
