Maardu- eile, täna ja homme Mõeldes Maardule, mõtlen kui Euroopa väikelinnast, erinevate rahvuste linnast, oma kodulinnast, kus olen üles kasvanud. Igaüks meist näeb Maardut oma vaatepildis erinevalt. Inimestel on erinevad huvid, noorematel ja vanematel erinevad vajadused. Maardul on pikk ajalugu, millest kõnelevad veel tänapäevalgi looduse iseäralikud pinnavormid, kus kunagi kaevandati fosforiiti või hiigelsuur hüljatud keemiatehase kompleks-meenutades meile kunagist tööstuselu. Kaugemasse aega saab mõttes rännata, kui jalutada Rootsi-Kallavere küla vahel või minna uudistama Maardu mõisa uhkeid hooneid.
1647.aastal kingiti mõis rootsi feldmarssalile Lennart Torstenssonile. 1662. Aastasl sai mõisa valdajaks Jacob von Höppener, kelle valduses oli mõis siiskis ainult aasta. 1662.aastal ostis selle Riia kuberner kindralmajor Fabian von Fersen. Tema juhtimisel asuti püstitama uut peahoonet. Mõne aasta pärast valmiski barokne kahekorruseline kivist peahoone, mis üldjoontes säilinud tänaseni. Põhjasõja pöördelised sündmused ei jätnud puudutamata ka 1715.aastal Maardut, siis sai omanikuks keisrinna Katariina I. edasi liikus see veel mitme inimese kätte. Aastaid tegutses seal ka kool, kuid nüüd on seal Eesti Panga õppekeskus. (Särg, Harjumaa mõisad ja mõisnikud, 2006) lk 111- 114 Klassitsism Valga Jaani kirik Valga kiriku ehitamine algas küll juba 1787.aastal, kui pühakoja sisseõnnistamine toimus alles 1816. Pikast ehitusajast hoolimata on tegemist eesti omapärasema ning
Antud grupis nimetati ka seda, et üldine jäätmekäitlussüsteem 41 on paigast ära – inimene ise võib küll prügi sorteerida, kuid spetsiaalseid konteinereid on siiski vähe. Üldist saastatust ning roheluse puudumist on nimetatud 143 korral, siia lisandusid ka probleemid, mis on seotud nii ohtlike veostega, mis Tallinnat läbivad kui ka tsisternidega. Samuti märgiti keskkonnaprobleemina Muuga sadamat, Kopli kaubajaama ning Maardut (kust tuleb sageli halba lõhna). Vee olukord nii joogivee kvaliteedi osas kui ka merevee reostatus ning randade olukord teeb muret 48 inimesele. Sellest grupist muretses enamus vastajatest just merevee reostuse ning randade korratuse üle, mis on kindlasti seotud sellega, et küsitlus viidi läbi suvel, mistõttu probleem oli aktuaalne. Järgmine suurem grupp oli ehitistega seotud probleemid (märgitud 37 korral), mis on uus kategooria võrreldes 2001. aasta uurimusega
annaabi.ee 
