1765. a võttis Liivimaa Maapäev vastu Zimmermanni koolihariduse kava kool peab olema igas suuremas mõisas; kuna seda ei tahetud järgida, pidi kindralkuberner (George Browne) seda kordama Haridus 19. sajandil: Venemaal läbi viidud koolireformi laiendati siia kehtestati 4astmeline ühtluskool: I aste: maal kihelkonnakool, linnas elementaarkool (saksakeelne), talulastele eelnes vallakool või koduõpe või LõunaEestis õigeusu maarahvakool II: igas linnas kreiskool III: kubermangu pealinnas gümnaasium (Tallinn, Riia) IV: ülikool Tartu Ülikool taasavati 1802. a, sest Paul I kartis, et Suure Prantsuse revolutsiooni ideed levivad Venemaale esimene rektor Parrot silmapaistvad teadlased: Struve (täheteadlane), Baer (embrüoloogia rajaja) Tartus tegutses Professorite Instituut (18281839), et valmistada ette õppejõude 1828. a rajati koolmeistrite ettevalmistamiseks Tartus Õpetajate Seminar
seltsid mis aitasid säilitada baltisaksa identiteeti. Valitses klassitsistlik ehitustiil. Haridusolu Põhines neljaastmelisel ühtluskooli põhimõttel. Trt ja Tln oli gümnaasiumid ja kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid, elemetaarkoolid. Eesti talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. (lisandus ka õigeusu maarahvakool). Talurahva haritamatust prooiti täita pühapöeva ja paranduskoolidega. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks loodi 1828a Tartusse elementaarkooliõpetajatele seminar. Kohustslik koolisundlus kehtestati kõige varem 1854a Pilistveres. Eestikeelne kirjasõna Ilmaliku eestikeelset kirjasõna levitasid kalenrid, esimene eesti keelne ajaleht ilmus 1806a „Tarto maa rahwa Näddali Leht“.