12. Otto Strandmani uue majanduspoliitikaga seati Eestile uued eesmärgid, prioriteedid. Mis need olid? Strandmani põhimõtteks oli maksebilansi tasakaalustamine. Vähenes import, suurenes eksport, kärbiti riiklikke kulutusi. Püksirihm tõmmati väga koomale ja selline majanduspoliitika pidi pikemas perspektiivis edu tooma hakkama. 13. Pane kirja EV olulisemad parteid ja nende toetajad, juhid (kui on võimalik). Põllumeeste kogu (maarahvad) Päts, Laidoner, Teemant, Hünderson Eesti rahvaerakond (talurahvas) Tõnisson, Poska, Jaakson, Vestholm Kristlik rahvaerakond (kristlased) Kõpp, Rahamägi, Lattik Eesti tööerakond (õpetajad, poodnikud, riigiametnikud, kästitöölised, väikemajade omanikud) Strandman, Anderkopp, Kukk, Piip Asunike koondis (väikemaapidajad) Köster, Penno, Tief Eesti Sotsialistlik Töölispartei (tööstustöölised ja alamkiht) Rei, Ast, Oinas, Martna, Jõeäär, Joonas
- Võimu vahetus - Koalitsiooni vahetus - Erakondade rohkus Kommunistide riigipööre 1924: - 1. dets 1924 EKP tahtsid kukutada valitsuse, kehtestada diktatuuri ja ühendada Eesti Nõukogude Liiduga - Katse kukkus läbi ja kommunistid kaotasid täieliku rahva usalduse Maareform 1919 ja asundustalud: - Mõisad riigistati - Mõisa alad jagati eestlastele - Maa-aladel said talupojad mõistöölised, käsitöölised ja paljud maarahvad iseendale tulu teenid - Asundustalu on see kui eestlased said mõisnike maad endale ja said sinna oma talu luua Majandus 1920-1934: - Mood. Balti Liit (Eesti, Läti , Leedu, Soome). Kukkus läbi, sest üksmeele ei jõutud Autoritaarne Eesti: Vaikiv ajastu 1934-1940 Põhjused: - Hoida ära vapside võimule tulek - Presidentide ametikoha loomine Iseloomuliku jooned: - Kuulutati väljakaitseseisukord - Valimised lükati edasi
esindajate kongresse, mis mitmel juhul on kujunenud n-ö rahvusparlamentideks. Vaid Eesti, Soome ja Ungari keelte kõnelejatel on oma territoorium riigi näol ning seega on ainsad s-u rahvad, kes elavad industriaalühiskonnas oma linnakultuuriga ning kus põlluharimise osakaal on väike. Kultuuritüübilt on eestlased, soomlased ja ungarlased tüüpilised Euroopa rahvad. Muud s-u rahvad on pigem maarahvad (Venemaal) nt. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel ajaloolistel, poliitiilistel ja kultuurilistel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Suur osa hantidest, mansidest ja samojeedi rahvastest tegeleb tänapäevani põhjapõdrakasvatuse ja kalastamise-küttimisega; vaid vähesed elavad linnas ja töötavad haridus- ja riigistruktuurides
annaabi.ee 
