lubjakiviga, kuid alates 14. sajandist on püramiidi vahelduva eduga kasutatud kivimurruna ja katteplaadid kasutati ära Kairo linna ehitamisel. Samuti on maha kulunud püramiidi tipp, mis praegu on 7,85 meetri võrra madalamal. Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber, kuna tõenäoliselt kuningas soovis, et üks oleks teda alati ootamas. 2004. aasta augustis teatasid kaks prantuse amatöör- egüptoloogi, Gilles Dormion ja Jean-Yves Verd'hurt, et nad on maaradari ja arhitektuurilise analüüsi abiga leidnud püramiidist senitundmatu koridori. Kui nende oletus vastab tõele, siis ei ole sellesse koridori tõenäoliselt kunagi võõras jalg astunud ja see võib viia võimaliku puutumatu hauakambrini, mis sisaldab kuninga säilmeid. Seni ei ole Egiptuse muinsuskaitseametnikud andnud amatöörteadlastele luba uurimist jätkata.
vaarao lähikondsete ja ülikute haudehitistega. Cheopsi püramiidi ümbruses on üles kaevatud umbes 150 ülikukalmu. Püramiidi ümbruses asetses kunagi 10,5 meetrine müür, mille kõrgus oli antiikalaaikate järgi umbes kümme meetrit ja laius kolm meetrit. Samuti ümbritsesid Cheopsi püramiidi tema naiste mõeldud väiksemad püramiidid. Uurimine 2004. aasta augustis teatasid kaks prantsuse amatöör-egüptoloogi, et nad on maaradari ja arhidektuurilise analüüsi abiga leidnud Cheopsi püramiidist seni tundmatu koridori. Kui nende leid vastab tõele, siis ei ole selles koriforis tõenäoliselt keegi siiani vee käinud. See võib viia võimaliku puutumata hauakambrini, mis sisaldab kuninga säilmeid. Seni pole aga Egiptuse muinsuskaitse andnud prantslastele luba uurimist jätkata. Püramiidi asend tähtede suhtes Pildid
kattega tippude sära silmi. Tänapäeval pole püramiididel valgest lubjakivikattest jälgegi. 14. sajandi rändurid on kirjutanud püramiidil sipelgatena tegutsevatest ja poleeritud plaate alla laskvatest inimestest. Uus Kairo on ehitatud paljuski just nendest plaatidest. 6 Uurimine 2004. aasta augustis teatasid kaks prantuse amatöör-egüptoloogi, Gilles Dormion ja Jean-Yves Verd'hurt, et nad on maaradari ja arhitektuurilise analüüsi abiga leidnud püramiidist senitundmatu koridori. Kui nende oletus vastab tõele, siis ei ole sellesse koridori tõenäoliselt kunagi võõras jalg astunud ja see võib viia võimaliku puutumatu hauakambrini, mis sisaldab kuninga säilmeid. Seni ei ole Egiptuse muinsuskaitseametnikud andnud amatöörteadlastele luba uurimist jätkata. 7 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid
14. sajandi rändurid on kirjutanud püramiidil sipelgatena tegutsevatest ja poleeritud plaate alla laskvatest inimestest. Uus Kairo on ehitatud paljuski just nendest plaatidest. Cheopsi püramiidi juurest on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada. 2004. aasta augustis teatasid kaks prantsuse amatöör-egüptoloogi,Gilles Dormion ja Jean-Yves Verd`Hurt, et nad on maaradari ja arhitektuurilise analüüsi abiga leidnud püramiidist senitundmatu koridori. Kui nende oletus vastab tõele, siis ei ole sellesse koridori tõenäoliselt kunagi võõras jalg astunud ja see võib viia võimaliku puutumatu hauakambrini, mis sisaldab kuninga säilmeid. Seni ei ole Egiptuse muinsuskaitseametnikud andnud amatöörteadlastele luba uurimist jätkata. Praeguse püramiidi sisepääs viib tunnelisse, mis kaevati röövlite poolt ja asub 17 meetri sügavusel
Tegemist on dünaamilise koormusseadmega, mis loeb tulemusi andurite abil kokku seitsmest kohast 300 mmse plaadi keskpunktist, 300, 600, 750, 900, 1200 ja 1500 mm kauguselt. Seade on euroopas laialdaselt levinud ning võimaldab teha katseid ilma teekonstruktiooni lõhkumata imiteerides liikuva veoki ratta poolt tekitatavat koormust. Täiesti täpsete andmete saamine eeldab täpseid lähteandmeid, nende saamiseks on vajalik puurkeha või maaradari pilt, saamaks teada kihtide paksuseid. FWD-seadet on võimalik kasutada: läbivajumise väärtuste ja läbivajumiskausside kuju võrdlemiseks; kandevõime (katendi üldise elastsusmooduli) määramiseks; katendi erinevate kihtide elastsusmoodulite määramiseks. 3.4. Maaradariuuringud Maaradar on geofüüsikaline seade, mis võimaldab pideva profiilina saada informatsiooni maapinna alla jääva keskkonna kohta 3.4.1. Teede rekonstrueerimiseelsed uuringud
annaabi.ee 
