Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele • Prügi pandi maapinnalohkudesse ‘silma alt ära’ – nii tekkis inglise keelde mõiste landfill. • Prügi tuli ladestada võimalikult väikesele alale – nii tekkisidki prügilad. • Prügikihte hakati katma 1900-te algul, tavatehnoloogiaks sai see 80-ndatel. • Ladestamine prügilasse on levinuim prügikäitlusviis tänapäevani Miks on prügilad kahjulikud? Ümbrus – maa kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, mürgised gaasid, hais, müra
Pärast rohttaimi saabuvad põõsad. Sageli on tegemist poosastega, mis kannavad marju ja levivad lindude abil (viirpuud, leedrid, pihlakad, kibuvitsad, toomingad jne.), puudest võivad esimesteks olla kased, lõunapoolsemates piirkondades ka tammed. Enamasti kasvavad tammed kaskedest lõpüks üle ja kased surevad välja. Koos tammedega hakkavad kasvama varjutaluvamad liigid nagu pärnad ja saared. 108. Suktsessioon veekogus Pärastjaaegne suktsessioonirida algas ka jaa sulamisel maapinnalohkudesse tekkinud järvedes. Esialgu sisaldas vesi vaid anorgaanilisi osakesi, mis kogunesid erosiooni tõttu maapinnalt ja täitsid järve. Pärast esimeste suktsessioonijärkude ilmumist maismaale erosioon vähenes oluliselt (taimede juured kinnistavad pinnast). Esimesed taimed olid arvatavasti vabalt ujuvad, näiteks lembled ja mõned vetikad. Järvede kaldavööndis, kus valgus ulatub põhjani, hakkavad kasvama põhjataimed nagu penikeeled (Potamogeton spp.) ja vesikuused (Myriophyllum spp.)
annaabi.ee 
