temperatuurivaheldus lühikese aja jooksul. Pedosfäär e. mullasfäär-biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid Muld-maapinna pealmine kobe koht, mis annab taimesaaki. Murenemine-kivimite purunemine või mineraalide muutumine temperatuuri, õhu, vee ja organismide toimel. Lähtekivim-maapinnale kõige lähemal peenemaks murenenud kivim, millest tekib muld. Murenemiskoorik-maapinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine-kivimite mehhaaniline peenestumine ilma keemilis-mineroloogilise koostise muutusteta, põhjuseks temperatuuri suur kõikumine ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. Esineb kõrgmäestikes ja kõrbetes. Keemiline murenemine-kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku ja süsihappegaasiga, muutub kivimi keemilis-mineroloogiline koostis, põhjuseks kõrge temperatuur ja rohkelt niiskust. Esineb vihmametsades.
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena
Kihipinna tekstuurid. Vired e väikesed luited. Lainetavas vees tekivad sümmeetrilised vired, voolavas vees asümmeetrilised vired (suuremana luited). Kuivalõhed kuivades savipinnas tõmbab kokku, kuna nad imavad endasse palju vett. Bioturbatsioon mõndasid setteid on vihmaussid jms mitmeid kordi seganud ja sellest toitunud. Jälgfossiilid levinumad kui isendite fossiilid. Usside käigud, loomade elutegevuse jäljed. Maateaduste alused I (11.okt) Kui maapinnakiht pole ka setteline, saab uurida erosioonipindu, et saada infot tollal valitsenud tingimuste kohta. Nt pöörismärgid annavad infot veevoolu kohta. Tekstuuride puhul tuleb jälgida, et oleks tegu primaarsete tekstuuridega, sekundaarsed ei sobi. Nt settekihtide kokkusrusmisel ülemiste kihtide poolt, surutakse kokku ka pooriruumid ning nendes olev vesi hakkab välja tungima ja tekitab settekihis sekundaarse struktuuri. Ookeanid ja mered. Ookeanilised basseinid. Ookeanide vee päritolu.
annaabi.ee 
