olid 1949-1955-ndad aastad, kuna 1949.aasta märtsis toimus küüditamine ja sellele järgnes kolhoosidesse minek. Sel põhjusel ei olnud ENSV-s talurahvast, talud olid ühistatud ja maa riigistatud. Kohati elasid maal inimesed paremini kui linnas. Maaperedes olid säilinud loomapidamine ja köögiviljakasvatus. Endistes talumajades elavatel peredel oli lubatud pidada 1 lehm, 1 siga, mõni lammas ja kodulinde. Majapidamisse ei jäetud isegi hobust, kuid see väike lapike maad, mis oli jäetud maapere kasutusse, vajas harimist ja hooldamist. Vilja hakati vähem kasvatama. Vähest maad kasutati kartuli ja juurvilja kasvatamiseks.Nii sai maarahva põhitoiduks kartul. Poest osta ei olnud võimalik eriti midagi, kuna raha oli kolhoosnikul väga vähe. Kartuli ja lehma najal elasid paljud pered selle erakordselt raske aja üle. Tol ajal oli kohustuslik normipäevade tegemine kolhoositöödel, kuid see oli väga koormav. Aasta lõpus anti normipäevade eest veidi vilja
Arramäe raba matkarada 6 km; rabamaastik, rekult. Jääksoo Soomatkarada 5-8 km, orienteerumine kaardiga Räpina-Värska Meenikunno soo laudtee, vaatetorn puhkeala Pärnu-Ikla puhkeala Rannametsa-Tolkuse matkarada 1,8 km pikkune laudtee, vaatetorn; raba tekkinud merelahe soostumisel Saaremaa puhkeala Maapere Rauna matkarada 7,7 km; madalsoo, luuderohi, vahtramets Hiiumaa puhkeala Leemeti-Õngu matkarada 11 km; osaliselt laudtee Eraldi asuvad objektid Raplamaa Loosalu-Paluküla 2,5 km laudteed; raba, laukad, loodusõpperada Loosalu järv