vägede juhtimine nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi,tõusis päevakorda sõjakoolide rajamine(essana Itaalias).16-17 saj hakati Saksamaal ja Taanis rajama rüütliakadeemiaid.Esimesed puhtsõjalised kasvatusasutused olid kadetikorpused.19 saj alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks.Sõjanduse reformaatorid-Gustav II Adolf-kuningas,kes tegi Rootsis Euroopa suurriigi,seda eelkõige heale sõjaväele tuginedes,teostati maapalgalist süsteemi-teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kindlustada,st.rahvuslik armee.Louvois-Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin,hakati regulaarselt palka maksma,parandati väljaõpet,ehitati kasarmuid,pöörati tähelepanu sõjainvaliididele.Vauban-Prantsuse silmapaistvaim sõjaväeinsener,suurtükkide ja tulirelvade kaliibrid ühtlustati,riiklik relvatehas,võeti kasutusele tääk ja rauast
Kehtestati riiklik sõjväekohustus. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. · Sõjvägi jalavägi, ratsavägi (loobuti hiljem) ning rasketükivägi. Riiklik ülalpidamine. · Joontaktika ja kurnamisstrateegia (kindlustatud punktide vahel oli sõjavägi võrdselt jaotatud ning hõivati vaenalse territoorium) · Sõjakoolid ja ohvisterkond. Eelistatud oli rüütliseisuse vahetu pärija. · Rootsis hakati Gustav II Adolfi käsul edendama maapalgalist süsteemi sõdur sai maa, mis kattis ta kõik kulud. Prantsusmaal hakati regulaarselt palka maksma ning pöörasti tähelepanu invaliididele. Loodi maakaitseüksusi kohalikest ning sõjainsenerikorpus. Tulemuseks relvajõudude kasv. 8. USA sünd · Kolonistide ja inglaste vastasseis kuna inglased piirasid neid majanduslikult maksud olid kõrged ning toorainet tohtis viija ianult emamaale jne. Tekkis relvastatud konflikt,
annaabi.ee 
