majaomanikke, väikekaupmehi, haritlasi ning tööstus-ja põllumajandustoodete eksport Venemaale. Peale kultuuriliste ja majanduslike eelduste on ka poliitilised eeldused, mis hakkasid kujunema 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas eesti rahva poliitilisele elule, kujunesid parteid ja kerkisid esile kogenud poliitikud, kes langetasid ärevatel hetkedel õigeid otsuseid, kasvas eestlaste osatähtsus linna- ja maaomavalitsustes. Autonoomia võimaluste oskuslik ärakasutamine ja I maailmasõjas osalenutest sai kogenud seltskond tulevasele Eesti armeele. Kokkuvõttes oli siin nii üht kui teist. Tänu nendele sündmustele oli eestlastel võimalik täielikult iseseisvuda ja esimest korda ajaloos loodi Eesti Vabariik.
põllumajandustoodete eksport Venemaale. Oma osa oli ka poliitilistel eeldustel, mis kujunesid 20, sajandi alguses: võim valla tasandil oli juba 19. saj. eestlaste käes, 1905. aasta revolutsioon äratas eesti rahva poliitilisele elule, kujunesid parteid ja kerkisid esile kogenud poliitikud, kes langetasid riskantsetel momentidel õigeid otsuseid, kasvas eestlaste osatähtsus linna- ja maaomavalitsustes (nii saadi oma maa haldamiseks vajalikke kogemusi), baltisakslaste mõju kitsendamine I maailmasõja alguses autonoomia võimaluste oskuslik ärakasutamine ja I maailmasõjas osalenutest sai kogenud kaader tulevasele Eesti armeele. Nikolai II troonist loobumise ja Romanovite monarhia kokkuvarisemise järel 15. märtsil 1917 kuulutas Venemaal moodustatud Ajutine Valitsus välja kursi demokraatliku vabariigi moodustamisele. Eestis moodustati kohe suur hulk poliitilisi parteisid
nad ka jõudsid. Teatud põhjustel anti allkirjad palvekirjale Peterburis. 19.06 on kõik tähtsad tegelased saanud Peterhoffis keisri vastuvõtu osaliseks. Tegemist oli järjekordse suurmärgukirjaga. Korrati paljuski 1864. aasta mõtet. Mõnes mõttes oli taotlusi siiski edasi arendatud. Julgetakse lisaks majanduslikele probleemidele esitada ka rahvuslikke nõudmisi. 1) Balti erikorra aluste lammutamine. 2) Eestlaste ja sakslaste võrdne esindatus maaomavalitsustes. 3) Vene politseiliste ja kohtuasutuste toomine Balti provintsidesse. 4) Nõuti teoorjuse lõplikku kaotamist. 5) Nõuti ka talumaade müügiküsimuse ümbervaatamist. Talumaade müümist nimetati sundmüümiseks. Sooviti, et see lõppeks. 6) Maksuküsimused. Sooviti, et talu ja mõisamaa maksud oleksid proportsioonis. Sellega seoses oleks pidanud talumaadelt makstav maks vähenema.
annaabi.ee 
