kultuurilist iseseisvust ning talupoegade vabastamist baltisaksa parunite rõhumise alt. Isa vastuseisu tõttu ei saanud L.Koidula oma uuenduslikke mõtteid "Eesti Postimehes" avaldada. Jannsen astus küll välja eesti rahva parema hariduse eest, kuid hoidus kõnelemast rahva tõelisest viletsusest, et mitte pahandada mõisnikke. Ärkamisaja üks tähtsündmusi oli eestlaste esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal, kust uus rahvuslik vaim levis kaugematesse maanurkadesse. Selle mõtte algatajaks, tuliseks õhutajaks ning läbiviijaks oli J. V. Jannsen. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. See oli tohutu ettevõtmine, kui mõtelda, et raudteid meie maal siis veel ei olnud ja puudusid hotellid inimeste majutamiseks. Mindi jalgsi, kepp käes, leivakott õlal, noot põues ja vaimustus südames.
kultuuri arendamine. Nendes laulu- ja mänguseltsides peeti kõneõhtuid, harrastati koorilaulu ja näitekunsti. Tartus oli selliseks seltsiks "Vanemuine", Tallinnas "Estonia". 1870-ndate aastate algul asutatud Eesti Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eestikeelsete raamatute ja heade kooliõpikute väljaandmine. Ärkamisaja üks tähtsündmusi oli eestlaste esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal, kust uus rahvuslik vaim levis kaugematesse maanurkadesse. Selle mõtte algatajaks, tuliseks õhutajaks ning läbiviijaks oli J. V. Jannsen. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. Talurahva omavalitsus Talurahvaseadus rüütelkonnas valminud: Seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Said
kõrval veel see, et kloostrisse tulek pidi sündima läbi isikliku otsuse, mitte läbi vanemate soovi ja otsuse alusel. Aktiivne misjon ja tsitserlus oli lahutamatu paar. Haridus: nägid kloostri koolides vagaduskooli. Hiljem asutati ka kolleegiume, kus õpetati skolastikat, mille vastu varasemad õpetlased olid olnud. Tsitserlastel polnud ette näidata nii silmapaistvaid õpetajaid kui kerjusordudel (dominiiklastel, frantsisklastel). Majandus: Kloostritd olid rajatud kõrvalistesse maanurkadesse, mis nõudis isemajandamist. Selleks oli õigus kloostritel maavaldusteks (maa, voolavad veekogud jne). Sõltumatuse sälitamiseks arendas ordu kõrgkeskajal progressiivset majandusstrateegiat: esialgu töötasid koorimungad oma kätega, peagi aga jäi nii kehaline kui ka organiseerimistöö ilmikvendade ülesandeks st. siiski oma ordu liikmete ülesandeks. (benediktlased seevastu ei rakendanud oma munki, vaid võtd tööle teenijad ja sõltlasi ning kasutasid feodaalrendist)
annaabi.ee 
