Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maanteesilla" - 3 õppematerjali

Eesti laevatatavad siseveeteed-Emajõgi
4
docx

Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi

Tartust allavoolu Emajõe lähikonda rajati kolm liivakarjääri. 1941. aasta sõjasündmuste käigus lasti Kärevere sild õhku ja purustatud silla asemele tuli kiiresti ehitada uus: see valmiski 1945. aastal, sedapuhku puidust. Uuesti võeti sillaehitus Käreveres ette umbes kümne aasta pärast: vana raudbetoonsilla sambavundamentidele rajati siis toekam monoliitraudbetoonist sild, mis sai valmis 1956. aastal. 1999. aastal ehitati selleks ajaks täieslikult amortiseerunud maanteesilla kõrvale uus raudbetoonsild. Varem oma vähese kõrguse tõttu laevasõidule takistuseks olnud Jänese raudteesild lasti samuti Teise maailmasõja ajal õhku. Emajõe veetee edendamine tänapäeval. Vahepeal varjusurmas olnud siseveelaevandus on tasapisi taas populaarsust kogunud. Kõiki meie laevateid haldab veeteede amet, kes muu hulgas jälgib seda, et Emajõe veeteelt eemaldataks ohud ja takistused ning süvendataks regulaarselt Praaga faarvaatrit, kuhu

Merendus → Laevandus
6 allalaadimist
Loodusnähtused Islandil
6
docx

Loodusnähtused Islandil

Vatnajökull Lõuna-Islandil on Eroopa kõige suurem terviklik jääliustik. Selle paksus on umbes kilomeeter ja pindala 8 300 km². Eriti võimsad protsessid toimuvad paikades, kus tuli ja jää kohtuvad. 1996 aasta sügisel toimus vulkaanipurse Vatnajökulli liustiku all. Selle tagajärjel sulasid suured liustikualad ning tekkinud tulvad viisid kaasa vett, jääd ja maamasse. Tulvad lõhkusid ümber Islandi kulgeva tee 17 km pikkuselt ja rikkusid tähtsa maanteesilla. 1998 aasta detsembris oli väiksem vulkaanipurse samas kohas ilma dramaatiliste tagajärgedeta. Ka maavärinad on Islandil tavalised, kuid harva tõsiste tagajärgedega. Tugevaimad maavärinad toimusid 1784 ja 1896. Lisaks paljudele tavalistele jõgedele ja järvedele on Islandil veel 800 kuumaveeallikat. Maa suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem kui 180 liitrit keeva vett sekundis. Purskavatest kuumaveeallikatest suurim on Lõuna-Islandil asuv Geys?r, mille

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
Õpperaja kirjeldus-Vapramäe loodusrada
30
docx

Õpperaja kirjeldus: Vapramäe loodusrada

Siia on asetatud väike pink, kus saab istuda ja jõge vaadelda. 16. üks vanemaid ühendusteid Eestis. Siinsamas, üle tee asuva Tõravere veski ja kunagise kõrtsi vahel toimus 8. novembril 1558 aastal Liivi sõja üks lahingutest. Liivi ordu valikväed, keda juhtis ordumeister Gottard Kettler, saavutasid Vene vägede üle võidu. Võit oli siiski väikesekaaluline, sest talve saabudes oli enamus vene vägedest juba Eestimaalt lahkunud. Vana maanteesild on ehitatud 1956-57 aastal. Uue maanteesilla taha jääb Tõravere veskikoht, millest vanim teade on aastast 1582. Antud punkti asukohast pole Tõravere veskit näha. Näha on vana Tartu maantee sild, mida enam autodega ületada ei saa/ei või, kuid kust jalakäiad saavad soovi korral üle jõe, ning avaneb vaade praegu kasutuses olevale sillale. Rajalt avanevad vaated. Rajalt avanevad kohati vaated Elva jõele ja jõeluhale. Kohati on ka näha rejeefset lõuna- Eesti maastikku. Mis aastaajal oleks rada kõige atraktiivsem.

Metsandus → Metsahoid ja puhkemetsandus
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun