liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on Võsu, Käsmu, Palmse, Võsupere, Vergi, Vihula, Annikvere. Teedevõrk Teed vallas jagunevad riigimaanteedeks, kohalikeks maanteedeks ja erateedeks. Kohalikke maanteid on vallas kokku 101,8 km. Olemasolev teedevõrk vallas on piisava tihedusega ja teed on heas korras. Veeteed Vihula vallas asub 3 väikesadamat- Vergi, Vainupea ja Eisma. Kaubaveo eesmärgil kasutatavaid sadamaid ei ole Vihula valda lubatud rajada. Olemasolevad väikesadamad (v.a.Vergi) on tehniliselt amortiseerunud ja ilma korralike navigatsioonimärkide ning rannaehitisteta. Väikesadamate funktsioon piirdub peamiselt turismi ja kohalike kalurite
Tee (maantee) on sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks avatud rajatis, mille koosseisu kuu- luvad ka teepeenrad ning eraldus- ja haljasribad. Maanteed jaotatakse kvaliteedi, teekatte laiuse, teekatte materjali ja liiklusega koormatuse järgi põhimaanteedeks, tugimaanteedeks ja kõrval- maanteedeks. Eestis on 12 põhimaanteed kogupikkusega 1677 km, 77 tugimaanteed pikkusega 2378 km ja sadu kõrvalmaanteid. Maanteed on üldkasutatavad, see tähendab, mõeldud liiklemiseks kõigile. Maanteedel veetakse kaupu ja reisijaid ning tehakse erasõite. Maanteede ehitamise, remondi ja hoolduse kulud
annaabi.ee 
