Siinkohal pean silmas reedel, 6. detsembril, 2013. aastal toimunud liiklusõnnetust Aia ja Kuninga tänava vahelisel ringteel, milles osales õnneks vaid 2 autot. Üks osapooltest juhtis eelmisel sajandil tootmisliinilt lahkunud tumerohelist Volkswagenit ning teine kõigest kahe aasta vanust luksuslikku, eritellimusel valminud musta sõiduautot Jaguar. Esimeses autos viibis juht üks ent teises mees, koos oma elukaaslase ning hiljuti sündinud lapsega. Otstarbekas oleks tänada kindlasti ka Maanteeametit, sest tõenäoliselt tänu nende aastatepikkustele kampaaniatele, mille ühe motoks on "kinnita turvavöö ka tagaistmel", kandsid kõik reisijad õnnetuse hetkel turvavööd. Kiita tuleb ka Jaguaris viibinud vanemaid, kes olid teinud investeeringu lapse helgema tuleviku nimel ning soetanud ka nõuetekohase turvatooli, kaitsmaks lapse elu. Esmapilgul võib tunduda mitmesaja-eurone investeering väga kulukas aga uskuge mind, see tasub end üsna kiiresti ära
nõuetele ning et juhtum toimus just täpselt selles kohas. Teeomanikeks Eesti Vabariigis on üldjuhul kohalikud omavalitsused (vallad ja linnad) ning riik. Paljudel kohalikel omavalitsustel on infotelefonid, millele on soovituslik teatada kohe ohtlikust kohast teel ning paluda tarvitusele võtta meetmed edaspidi selliste juhtumite vältimiseks. Riigimaanteel toimunud õnnetuse korral teavitatakse maanteeametit. Kahjusaaja järgmine samm on kahju suuruse tõendamine. Selleks tuleb võtta kalkulatsioon või remondiarve. Asendamisele kuuluvad detailid (rehv, velg vm) on mõistlik alles hoida. Eesti õiguspraktika soosib kohtuväliste kokkulepete sõlmimist. Kahjusaaja peaks esimesel võimalusel esitama kirjaliku nõude teeomanikule koos oma nõuet tõendavate dokumentidega. Kahjuks näitab senine praktika, et kohtuotsuseta tavaliselt tekkinud kahju ei hüvitata. Üldjuhul
Näiteks on kohustuslik järgida ehituste tehnilisi norme, mis on riigi poolt kehtestatud. Riiklikku järelevalvet teostavad kehtivas õiguskorras maavanemad, ministeeriumid seadusega sätestatud pädevuse piires ja selleks spetsiaalselt loodud organid ning nende ametnikud. Riiklik järelevalve on riigiinspektsioonide ja osa ametite põhiülesandeks. Näitena võib siin nimetada ehitusinspektsiooni, kaubandusinspektsiooni, tööinspektsiooni, tehnilise järelevalve ametit, maanteeametit, tolliametit, maksuametit jne. Järelevalvet teostavate inspektsioonide ja ametite ametnikel on õigus seaduses ettenähtud juhtudel rakendada haldussanktsioone. 71 3. Enesekontroll Enesekontroll kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees (samuti tema organi sees) ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli. Ta kujutab endast terviklikku süsteemi, mis haarab kontrolli mitmesuguseid vorme, meetodeid jne. Nii
Näiteks on kohustuslik järgida ehituste tehnilisi norme, mis on riigi poolt kehtestatud. Riiklikku järelevalvet teostavad kehtivas õiguskorras maavanemad, ministeeriumid seadusega sätestatud pädevuse piires ja selleks spetsiaalselt loodud organid ning nende ametnikud. Riiklik järelevalve on riigiinspektsioonide ja osa ametite põhiülesandeks. Näitena võib siin nimetada ehitusinspektsiooni, kaubandusinspektsiooni, tööinspektsiooni, tehnilise järelevalve ametit, maanteeametit, tolliametit, maksuametit jne. Järelevalvet teostavate inspektsioonide ja ametite ametnikel on õigus seaduses ettenähtud juhtudel rakendada haldussanktsioone. 71 3. Enesekontroll Enesekontroll kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees (samuti tema organi sees) ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli. Ta kujutab endast terviklikku süsteemi, mis haarab kontrolli mitmesuguseid vorme, meetodeid jne. Nii