rahutust tekitav sirelilõhn, mida üliõpilane Naatan Üirike tunneb ühel septembrikuisel loengul. Romaani tegevustik hõlmab õigupoolest vaid mõned päevad 1937. aasta sügisel ja järgmisel kevadel. Peategelaste käikude ja arutluste taustal avaneb kilde 1930. aastate lõpu Tartu üliõpilas elust: tänavatelt ja Toomemäelt, tudengitubadest, loengusaalidest ja kohvikutest, sellest kirjandustudengite teisest ülikoolist. Psühhoanalüüsist mõjutatud ro maanis tegutseb üliõpilaste kvartett Naatan Üirike, Juku Leebram, Verner Taklaja ja Tõive Pärdijaak , kes otsustab üksteist jälgima ja analüüsima ha kata. Tä helepanu koondub vastuolulise, ent kõigi meestegelaste meeli ärevil hoidva naisüliõpilase Asse Jairuse ümber. Naatan Üirike - Ta on tartu lähedalt maalt pärit, kes on orb. Ta on väga vaene ning jutu alguses on näha, et tal pole ra mida raisata kohvikutele. Kuigi ta käib kohvikus vaid eemärgil näha Asset
Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, lk 499–509. Speek, Tiiu 2002. Seal on ilus olemine. Pastoraalist ja loodusest Kristjan Jaa- gu karjaselauludes kirjandusökoloogi pilguga. – Vikerkaar, nr 5/6, lk 139– 150. Tuan, Yi-Fu 1993. Passing Strange and Wonderful: Aesthetics, Nature, and Culture. New York: Kodansha International. 268 Kadri Tüür, Timo Maran Tüür, Kadri 2001. Keskkonnaelementide tähendusest A. H. Tammsaare ro- maanis "Kõrboja peremees". – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 745–755. Tüür, Kadri 2003. Eesti looduskirjandus: määratlus ja klassifikatsioonid. Magist- ritöö. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond, semiootika osakond. Käsi- kiri. Tüür, Kadri 2004. Nature writing and intersemiosis. – Intertextuality and Intersemiosis. Eds. Marina Grišakova, Markku Lehtimäki. Tartu: Tartu University Press, pp. 151–167. Vinkel, Aarne 1997. August Mälk. Tartu: Ilmamaa. Allikteosed
annaabi.ee 
