Tegutses Bordeaux' parlamendi nõunikuna, hiljem ka linnapeana. Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel. Imetleb inimeses elutäiust, ta kaitseb nagu enamik varasemaid hamanistide loomulikkust. Montagine võtab omaks, et inimese loomus on muutlik, alludes ajale ja olukorrale. Kahtlemata oli ajastu hulluste ja pealiskadusete püüdluste karm kriitik. Ta ei püüa lugejale sugugi peale suruda oma mõtteviisi. Rüütliromaan hiliskeskajal enim viljelenud romaaniliik. Hispaanias sarnanes populaarsus maaniale. Oli selguslik. Teategelaseks tõeline rüütel terviklik inimene, kel oli ilus välimus, füüsiline võimekus. Vaimne ja kõlbeline täiuslikkus teevad peategelasest võitmatu, tuleb välja kohutavatest olukordadest, teda aitavad loodus ja kaaskodanikud, Jumal ja eba- ja üleloomulikud jõud. Pastoraalromaan vastas eeskätt aristokraatliku vähemuse maitsele. Kangelaste suhted olid idealiseeritud, kuigi osutusid sageli aga traagislisekski. Peene vaimuga ja
maailmas. 1930. aastail kõneldi ka Balto-Skandiast, st Baltiriikide ja Skandinaavia liidust. Üldreeglina jäädi siiski Põhjamaadest eemale. 1930.a-te esimesel poolel hakati otsima nn oma teed ja seda, kelle eeskujul oma orientiirid seada. Loomingu vastavale ankeedile vastas 27 tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelast, kes valdavalt arvasid, et orienteeruda tuleb enam kui ühele kultuurile. Üldiselt olid haritlased allergilised diktatuurireziimide ja maade vastu. Tammsaare kutsus Euroopa-maaniale vastukaaluks rohkem väärtustama omakultuuri. Tammsaare kartis, et inimene võib muutuda masina osaks, viidates Ameerika või Venemaa kogemusele. Kutsealane organiseerumine Eellugu Eesti Vabariigi ajal kõneldi ligikaudu sajast toimetuse liikmest, kes ajakirjanduses üheaegselt leiba teenisid. Ametialane organiseerumine hakkas esimesi võrseid ajama aga juba sajandi alguses. Rolli mängisid teiste rahvuste ajakirjanike kogunemised: