Püstumisrefleksid Tekivad normaalse kehahoiaku häirumisel Saavad alguse vestibaulaaraparaadi otoliitaparaadi retesptoritest, kaelalihaste proprioretseptoritest, kere naharetsptoritest, silma võrkkesta retseptoritest Statokineetilised asendirefleksid Tekivad keha aktiivsel või passivsel ümberpaiknemisel ruumis Refleksid, mis tekivad keha pöörlemisel – pöörlemisrefleks Pea ja silmade nüstagm Refleksid, mis tekivad keha kulgliikumisel Liftirefleks Maandumisrefleks Füüsiliste koormuste mõju peaajule Liikumise ajal võib aju verevarustus puhkeolekuga võrreldes suureneda kuni 30%. Dünaamilisel tööl aju verevarustus suureneb, staatilisel tööl jääb muutumatuks. Staatiline koormus, näiteks raskuste tõstmine, võib üldvereringe mahtu suurendada. Ideomotoorne tegevus ka kiirendab aju lokaalset verevarustust. Füüsiliste koormuste mõju peaajule Aju glükoosivahetus liikumise ajal ei kiirene, pigem aeglustub.
Püstumisrefleksid * Tekivad normaalse kehahoiaku häirumisel * Saavad alguse vestibaulaaraparaadi otoliitaparaadi retesptoritest, kaelalihaste proprioretseptoritest, kere naharetsptoritest, silma võrkkesta retseptoritest Statokineetilised asendirefleksid * Tekivad keha aktiivsel või passivsel ümberpaiknemisel ruumis * Refleksid, mis tekivad keha pöörlemisel pöörlemisrefleks * Refleksid, mis tekivad keha kulgliikumisel o Liftirefleks o Maandumisrefleks Refleksikaar: 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) 29. Lihaste refleksid. Sile- ja südamelihased on tahtele allumatud. Vöötlihased on tahtele alluvad.
annaabi.ee 
