erinevaid vürtse. Peamiselt eksporditakse oma saadusi Jaapanisse(22,3%), Ameerika Ühendriikidesse(13,8%) ja Hiinasse(9,1%). Põllumajandusega tegeleb Indoneesias umbkaudu 45% elanikkonnast. Põllumajandustehnika on väga tihti veel algeline ja enamus tööd tehakse käsitsi. Suuremad istandused ja firmad ostavad ka välismaalt erinevaid masinaid. Piisonid kündmas riisipõldu Transport Indoneesias on asfalteeritud maandumisrajaga 158 lennujaama, millele lisandub veel 494 muru- või kruusakattega lennujaama. Helikopterite jaoks on 17 maandumisplatsi. Raudteid on 6548 kilomeetri ulatuses. Asfalteeritud sõiduteid 213 649 km ja kruusateid 154 711 km(2002. aasta seisuga). Tihe elanikkond tagab selle, et bussid sõidavad pea kõikjale ja väga sageli. Seevastu kaugematel saartel sõidavad bussid suurte linnade vahel viad paar korda päevas ja ainult siis kui buss rahvast täis on
Saarte vahel on tihe praamiliiklus. See ongi peaaegu ainuke viis kuidas saatre vahel liikuda. Indoneesias on 21,579 km laevatatavaid veeteid (2005. aasta seisuga), umbes pool asuvad Kalimantans ja veerand iga Sumatrassja Paapuas. Indoneesia on maailmas 7.kohal pikima veeteedega riikide hulgas. Rahvusvaheliselt on Indoneesial mereühendus Austraaliaga(kruiisilaevad), Timor-Lestlega, Malaisiaga(kiirlaevad) ja Singapuriga- 8kiirlaevad). Indoneesias on asfalteeritud maandumisrajaga 158 lennujaama, millele lisandub veel 494 muru- või kruusakattega lennujaama. Helikopterite jaoks on 17 maandumisplatsi.Lennukid on vanad ja ohutus jätab soovida, aga piletihinnad on odavad. Viimastel aastatel on õitsele puhkenud odav siselennundus. See on tõusnud 43%. Jakartas asub rahvusvaheline lennujaam Soekarno-Hatta on sealne peamine sõlmpunkt, kuid isegi seal on väga nõrk ohutus. Mitmete õnnetuste pärast peetaksegi Indoneesia õhutranspordi süsteemi üheks ohtlikumaks maailmas