tasapinnal. Ringi põhi kaetakse betooni, asfaldi, sünteetilise kattematerjali, puidu või muu sobiva, tihke, kuid mitte libeda materjaliga. Ringi läbimõõt on 2.135 (+5 mm). (Joonis 1) Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi võistleja ringist või hoovõturajalt lahkuda. Ringist lahkumisel peab võistleja esimene kontakt maapinnaga olema ringist väljapoole märgitud, mõtteliselt ringi keskpunkti läbivatest, valgetest joontest ("vuntsidest") tagapool. Võistlusvahendid tuuakse maandumispaigast tagasi kandes. Nende tagasi viskamine või heitmine on keelatud. Meeste kuulitõuke maailmarekord kuulub ameeriklasele Randy Barnes'ile (23,12m) ning see on püstitatud 1990. aastal. Naiste rekordi omanik on venelanna Natalja Lissovskaja tulemusega 22.63 (Moskvas 1987.a). Eesti kuulitõuke meeste rekordi püstitas Heino Sild 1979. aastal Budapestis (20.53m) ning naiste rekordiomaniku tiitel kuulub Veronika Minina'le, tulemusega 18.03 (1980.a).
kindlad. Eriti kahtlustavad skeptikutest teadlased meteoriidi saastumist maise elu jälgedega kas Antarktikas, laboris või isegi kosmoses. Kui aga nende kahtlused paika ei pea, on tegemist ühe silmapaistvama avastusega viimastel aastakümnetel või koguni XX sajandil. Mars Pathfinder 1996. Aasta novembris-detsembris startisid Marsi suunas kaks USA automaatjaama. 1997. Aasta juulis maandus Mars Pathfinder Marsi pinnale ja viis sinna automaatsõiduki Sojurner. Esimene foto maandumispaigast saadi kaheksa tunni pärast. Maandumine õnnestus suurepäraselt ja kõik seadmed olid heas seisukorras. 4. augustiks oli "Sojourner" läbi sõitnud 52 meetrit ning teinud 384 pilti. Pikimaks päevateekonnaks kujunes 7 meetrit. Kokkuvõttes võib "Pathfinderi" lendu igati kordaläinuks lugeda. Nii maandur, kui ka "Sojourner" elasid üle oma planeeritud tööpäevad (vastavalt 30 ja 7 päeva) ja tegutsevad edasi täiendava programmi alusel.
maastiku pildistamine, meteoroloogiliste vaatluste tegemine ning sidepidamine nii Maa kui "Sojourneriga". "Pathfinder" startis pärast kahepäevast viivitust 4. detsembril 1996. Seitse kuud kestnud lennu vältel tehti neli kursiparandust ning Marsi juurde jõuti 4. juulil 1997. "Pathfinder" laskus Marsi pinnale ja esimesed teated saadi juba kümne minuti pärast. See oli oodatust varem, sest juhuslikult oli "Pathfinder" maandunud õigesse asendisse. Esimene foto maandumispaigast saadi kaheksa tunni pärast. Maandumine õnnestus suurepäraselt ja kõik seadmed olid heas seisukorras. Mõningaid probleeme oli vaid maanduriga, kuid raskused suudeti ületada ja 6. juulil sõitis "Sojourner" mööda kaldpinda Marsi pinnale. Tegelik maandumispaik asus ainult 20 km eemal planeeritust. See koht valiti välja sellepärast, et miljardeid aastaid tagasi on seal voolanud võimsad veevood, mis on sinna kandnud kive ja pinnast ka kaugematelt aladelt.
ka Marsi maastiku pildistamine, meteoroloogiliste vaatluste tegemine ning sidepidamine nii Maa kui "Sojourneriga". "Pathfinder" startis pärast kahepäevast viivitust 4. detsembril 1996. Seitse kuud kestnud lennu vältel tehti neli kursiparandust ning Marsi juurde jõuti 4. juulil 1997. "Pathfinder" laskus Marsi pinnale ja esimesed teated saadi juba kümne minuti pärast. See oli oodatust varem, sest juhuslikult oli "Pathfinder" maandunud õigesse asendisse. Esimene foto maandumispaigast saadi kaheksa tunni pärast. Maandumine õnnestus suurepäraselt ja kõik seadmed olid heas seisukorras. Mõningaid probleeme oli vaid maanduriga, kuid raskused suudeti ületada ja 6. juulil sõitis "Sojourner" mööda kaldpinda Marsi pinnale. Tegelik maandumispaik asus ainult 20 km eemal planeeritust. See koht valiti välja sellepärast, et miljardeid aastaid tagasi on seal voolanud võimsad veevood, mis on sinna kandnud kive ja pinnast ka kaugematelt aladelt.
meteoroloogiliste vaatluste tegemine ning sidepidamine nii Maa kui "Sojourneriga". "Pathfinder" startis pärast kahepäevast viivitust 4. detsembril 1996. Seitse kuud kestnud lennu vältel tehti neli kursiparandust ning Marsi juurde jõuti 4. juulil 1997. "Pathfinder" laskus Marsi pinnale ja esimesed teated saadi juba kümne minuti pärast. See oli oodatust varem, sest juhuslikult oli "Pathfinder" maandunud õigesse asendisse. Esimene foto maandumispaigast saadi kaheksa tunni pärast. Maandumine õnnestus suurepäraselt ja kõik seadmed olid heas seisukorras. Mõningaid probleeme oli vaid maanduriga, kuid raskused suudeti ületada ja 6. juulil sõitis "Sojourner" mööda kaldpinda Marsi pinnale. Tegelik maandumispaik asus ainult 20 km eemal planeeritust. See koht valiti välja sellepärast, et miljardeid aastaid tagasi on seal voolanud võimsad veevood, mis on sinna kandnud kive ja pinnast ka kaugematelt aladelt.
annaabi.ee 
