Tehti enneolematuid samme teadlaste poolt: esmakordselt laskus mehitamata kosmoselaev planeedile ilma selle orbiidil peatumata, esmakordselt kasutati maandumisel ülehelikiirusel (2896 km/h) töötavat langevarju ja esmakordselt veeres planeedi pinnal Maalt kontrollitav sõiduk. Pathfinder laskus Marsi pinnale kell 19:56 (Ida- Euroopa suveaeg), Maal registreeriti selleks kell 20:06. Pathfinderi maandumiskohaks valiti Ares Vallis (Arese org). See asub Viking-1 maandumiskohast 850 km kaugusel Marsi põhjapoolkeral koordinaatidega 19,5° põhjalaiust ja 32,8° läänepikkust. Välja valiti ta sellepärast, et miljardeid aastaid olid seal voolanud võimsad veevood, mis tõid sinna pinnast ka kaugematest piirkondadest. 1999. aasta 3. jaanuaril startis Mars Polar Lander (MPL). Tema ülesandeks oli otsida planeedilt vett ja uurida selle kliimat
Seal, neljandal päeval peale starti, käivitati peamootor uuesti, pidurdades kompleksi ja viies see peaaegu ringikujulisele orbiidile Kuu ümber. Conrad ja Bean sisenesid kuumoodulisse ja lülitasid sisse juhtimiseadmed ja kontrollisid üle kõigi süsteemide funktsioneerimise. Viienda päeva alguses sulges kuumooduli meeskond luugi enda taga ja eraldus orbitaallaevast. Kuumoodul läks üle elliptilisele orbiidile periseleeniga 15 km kõrgusel maandumiskoha lähedal. Umbes 500 km kaugusel maandumiskohast alustati juhitavat laskumist Kuule. Pidurdamise käigus saadeti trajektoori parameetreid Maale, kus arvutati välja vajalikke parandid korrektsioonide jaoks. Parandid saadeti piloodile tagasi ja Bean sisestas need kuumooduli pardaarvutisse. Pikaajalised treeningud maandumiskoha maastikumaketiga lubasid Conradil, kes juhtis maandumist, kiiresti kindlaks teha tuntud Kuu pinna orientiire, kui kuumoodul lähenes ettenähtud maandumiskohale. Kõrgusel umbes 200
annaabi.ee 
