(7, lk15) Sisekontrolli tõhusust hinnatakse abiküsimustiku abil ning testitakse kontrolle. Sisekontrollisüsteemi testimise hulka kuuluvad: inspekteerimine, taasesitamine, vaatlus (näiteks inventuuride jälgimine), järelepärimine, personali teadmiste ja oskuste hindamine, süüsteemipäringute tegemine, nagu näiteks IT katsed. 1.4. Riskide koondamine ja aktsepteeritava riskitaseme määratlemine Antud etapis luuakse asutuse ühine riskinimekiri, määratletakse lõplikult maandamistegevuste tähtajad ja nende eest vastutajad ning juhtkond määrab aktsepteeritava riskitaseme ja maandamistegevused, mida hakatakse ellu viima. Alles siis hakatakse vaatama, mida nende leitud riskidega tegema hakatakse, kas need lihtsalt teadvustatakse, koostatakse erinevad tegutsemisjuhised ning suuremad riskid maandatakse võimalusel kindlustuse kaudu. Aktsepteeritava riskitaseme määramise käigus otsustab juhtkond, millised riskid on aktsepteeritava tasemega ning mille puhul
suhtumine sellise kahju võimalikkusse.(Paas Tiiu, lk17-18 ) Kui riske hakata hindama või määratlema, siis peab esmalt teadma püstitatud eesmärke. 6 tegevusetappi, mida on võimalik kasutada riskide hindamiselt: 1. riski väljatoomine põhiülesande suhtes 2. riskide hindamine ettenähtud kriteeriumite põhjal 3. maandamismeetmete väljatoomine 4. aktsepteeitava riskitaseme määratlemine juhtkonna poolt = riskide hindamise etapp 5. tegevusviis, maandamistegevuste elluviimine 6. järelvalve meetmete tulemuslikkuse hindamine = riskide maandamise etapp (Johanson Toomas) Risk ja määramatus 5 Otsusega kaasnev risk tuleneb selle otsuse tagajärgede määramatusest. Sõltuvalt otsusega kaasneva määratlemise võimalusest ja täpsusest võib välja tuua määramatuse eri tasemeid. Nende tasemega kaasneb olukorda erinev lähenemine otsuse langetamisele. Eristatakse
annaabi.ee 
