Tasuja Eduard Bornhöe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud neljateistkümnenda sajandi sündmusi. Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees, millest tuli ka talu nimi- Metsa talu. See talu kuulus ühele maamehele Tambetile kes, erinevalt teistest eestlastest, ei olnud ori. Tambeti poeg Jaanus läks ükskord oma isaga kaasa, kui see omi asju Lodijärve lossis ajas ning Jaanus kohtas lossiõuel Oodot ja Emmit, ehk Emiiliat ning nende koera Tarapitat. Jaanus sai nendega kähku sõbraks. Niimoodi hakkaski Jaanus Lodijärve lossi juures käima, nii isaga kui ka iseseisvalt. Mitme aasta pärast, kui sõbrad enam nii väga ei suhelnud, suri lossihärra ja noor Oodo sai juhtimisjärje endale.
suutnud luua töötava haigekassasüsteemi, leidnud vahendid kuidas maksta pensione, toetusi, vanemapalku jne. Need on vaid mõned näited, kuid ilmestavad hästi Eesti püüet olla demokraatlik riik. Üheks siirdeühiskonna tunnuseks on ka populistlikud otsused, mis suuremas perspektiivis pärsivad riigi majanduse arengut. Ka selles vallas on tuua konkreetseid näiteid. Näiteks Reformierakonna plaan langetada tulumaksu 1% võrra aastas, võib näida lihtsale maamehele suurepärase ideena, kuid pikemas plaanis toob see vaid kaasa tulude väiksema laekumise, defitsiidis riigieelarved, inflatsiooni suurenemise ja kärped hariduses, põllumajanduses jne. Praegu on plaanis külmutada tulumaks 24 % peale, siiski reformierakond protesteerib selle vastu, kuna nad ei taha taganeda oma valimislubatustest. Jällegi on ka selles vastuolus populismi. Tihti püüavad erakonnad võita ka rahvusvähemuste toetust. Eestis võiks pidada arvestatavaks
annaabi.ee 
