Sakslaste Inge Org ekspansioon olevat eestlastele toonud kultuuri, ristiusu ja laulu. Jumal ise olevat eesti rahva orjusest vabastanud, seepärast olevat talle säärane pidutsemine meelepärane, pealegi kui seda teevad erinevad rahvakihid üheskoos. Laulupidu olevat ühtlasi eesti kooli juubelipäev ja kohustavat asutama põllutöökooli, et maamees ikka maameheks jääks. Nii kõneles peo avasõnas Willigerode. Ta manitses lauluseltse kirikule truuks jääma, mitte ilmalikule teele kalduma. Ent eestlaste peomeeleolu oli teistsugune, nemad tundsid millegi juba saavutatu ja millegi uue eesolevat, tundsid ühise rahvustunde tekkimist ja jõudu. Eestlaste mõtteid väljendas kokkuvõtvalt J.Hurt, kes esimest korda astus avalikkuse ette just laulupeo kõnepuldis. Hurt esitas oma kolm põhiteesi: rahvas peaks oma vaimuharimise eest hoolt
19651968 töötas Mats Traat toimetajana "Tallinnfilmi" stuudios. Alates aastast 1970 tegutseb ta kutselise kirjanikuna. Traat alustas luuletajana. Kokku on tema sulest ilmunud 18 luulekogu. Ta pole isamaaluuletaja, vaid pigem rahvalik luuletaja. On öeldud, et poeedina on ta tõsine, sõnakaalukas ja raskemeelne. Traadi luule on jutustavat laadi. Debüütraamatuks oli "Kandilised laulud", mis ilmus aastal 1962 "Noorte autorite" kassetis ja selles nimetas kirjanik end kandiliseks maameheks. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse, oma aia harimine, äraminemine. Traadi luules on olulisel kohal peaaegu 40 aasta jooksul kirjutatud tsükkel "Harala elulood", mis koosneb epitaafidest. Mats Traat on enamiku oma lühiproosa ja romaanide kirjutamisel lähtunud arhiiviürikutest, dokumentidest ja perekondlikest pärimustest. Varasem proosa on külaeluaineline, tegelased on passiivsed juurteta inimesed (erandiks on romaani "Irdinimene" peategelane Ollimar Arvik)
annaabi.ee 
