arv, vägivaldne käitumine, mõnuainetest tingitud problemaatika, stabiilseks jäävad klassikalised raskemad psüühikahäired. Eesti kuulub maailma kõrgeima suitsiidiriskiga riikide hulka. 500-600 enesetapuga aastas edestab Eesti suitsiidide suhtarvult enamikku maailma riike. Aastatel 1991-1999 hukkus Eestis suitsiidi läbi ligi 5000 inimest. Suitsidoloogia Instituudi andmetel sooritavad mehed 80% kõikidest suitsiididest, kusjuures suurimad suitsiidikordajad on 45...64-aastatel maameestel, linnameeste kõige suitsiidiohtlikum iga on 45-54. Suitsiid on välispõhjustest tingitud surmade hulgas esikohal, ületades isegi liiklusõnnetustes hukkunute arvu ligi poole võrra. 15-34-aastaste hulgas moodustab suitsiidisurm viiendiku surmajuhtudest ning rohkem kui veerandi välispõhjustest tingitud surmadest. Psüühika- ja käitumishäirete ning suitsiidide riskifaktoriteks on alkoholi tarvitamine,
Ta oli hästi töökas ja väga hoolas töö suhtes. Isana oli ta väga hea isa ja hoidis väga oma lapsi. Augusti nõrkuseks oli see, et ta sattus kergelt paanikasse. Ta viidi 1941 aastal ülekuulamisele. Kui sõda läbi sai, siis oli venalstel selline asi nagu hävistuspataljon. See pataljon hävitas kõik viimase, mis hävitada veel oli vaja. Siia kanti jõudes olid need pataljoni mehed mingi usimasti mõju all. Nad liikusid edasi Pringi suunas. Enne venelaste tulekut oli Eesti maameestel ära peidetud kuulipilduja. Maamehed hakkasid sellest hävituspataljoni tulistama. Otepää kandis tuntakse seda lahingut Pringi lahingu nime all. Selle lahingu ajal läksid Viiding Paul, August Tints ja papa Girill Saar maja juures olevale kõrgele mäele. Papa Girill ja August ronisid puu otsa ja nägid et Pringi pool on suur tolmupilv üleval ja nad kuulsid ka laskmist. August ja papa võeti kinni sest kaevati et nemad olid hävitsupataljoni lasknud
annaabi.ee 
