maks ja sissenõutav maks. Maamaks erineb teistest maksudest mitme tunnuse poolest. Maamaks on küll riiklik maks, kuid kogu maa maksust laekuv tulu laekub täies ulatuses maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Enne 1996. Aastat jagunes maamaks riiklikuks ja kohalikuks maamaksuks. Maamaks on praegu ainus riiklik maks, millest ei laeku riigile midagi. Lisaks kannab riik ka kõik maksu administreerimise kulud. Maamaksukohustus on sätestatud seadusega ning maksu sissenõudmisega tegeleb Maksu- ja Tolliamet. Kohaliku omavalitsuse pädevus piirdub maa hindamise ja seaduses antud vahemikku kuuluva maksumäära kehtestamisega. Ka selle osas on maamaks erandlik, et seaduses on antud vaid maksumäärade alam- ja ülemmäärad. Omavalitsustel ei ole õigust ise maksumaksjatelt maamaksu võlgu sisse nõuda. (Lehis 2004:453) Maamaks on üks väheseid omandil põhinevaid makse. Maamaksu objekt on maatükk,
kohaselt riiklik maks. Maksuobjektiks on kogu maa, v.a maksuvaba maa (kalmistu, kaitsejõudude maa). Maksumäär on 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas v.a põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on 0,1-2,0% maa maksustamishinnast aastas. KOVüksuse volikogu võib määra diferentseerida maa hinnatsoonide ja/või katastriüksuse sihtotstarvete liikide kaupa. KOV volikogu peab kehtestama määra maksustamisaasta 31. jaanuariks. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril, maamaksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmetel omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või kelle maakasutuslepe on kehtiv 1. jaanuaril. Maksu tasumine al 2011: Kuni 64-eurone maamaks tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. Maamaksuteade = maksuotsus