B. 285). Semgallidega 1272. a. tehtud rahulepingu järele peavad foogtid kohut 3 korda aastas ,,Lätimaa ja Eestimaa õiguste ja harjumuste järele" (nach dem rechte und der gewonheit des Landes to Letlant und to Eistlant, U. B. 430). Aja jooksul hakatakse vanemate kohtumõistmist ikka enam piirama foogtide kasuks. Viimaks hakkavad vähehaaval ka vasallid kohtupidamisest osa saama. Vasallide eesõigustamine tekkis esmalt pärismaalaste maamaksude omandamise õiguse alusel. 3. Pärismaalaste peakohustuseks (abivägede andmise ja foogtide vastuvõtmise kõrval) oli maksude maksmine, kõige pealt kümnise (decimae) maksmine, mis kiriku ülalpidamiseks oli mõeldud. Selle asemel või selle kõrval oli ka teine maks (census) tarvitusel, mida adra pealt võeti resp. ka äkke pealt, kui selle jaoks mitte sama hobune ei olnud kui adragi jaoks (v. leping kurelastega 1230, U. B. 105)
oskav ja seda igapäevaelus kasutav kodanik. 1905. aastal lõpetati Norras saamikeelne kooliharidus kaheks aastakümneks. 20. sajandi alguseks jõudis ümberrahvustamine haripunkti ka Rootsis, kuigi seal rakendati karmimat poliitikat pigem rootsisoomlaste kui saamide suhtes. Kuid saami keele õpetamist koolides vähendati sealgi, asudes saami lapsi õpetama koos rootsi lastega. Soomes 1925. aastal toimunud maade ümberjaotamise (nn. isojako) eel lõpetati 1924. aastal maamaksude ja sealhulgas traditsioonilise nn lapi maksu kogumine saami külakogukondadelt, mis võimaldas jätta arvestamata saami kogukondade traditsioonilise maaõigusega - sest nad ei tasunud makse. ,,Lapi maksu" kaotamise ja saamide eemaldamisega kinnisvararegistritest kaotasid saamid seni kehtinud eriõiguse põhjapõdrakasvatusele, mida laiendati soomlastest uusasunikele. Maade ümberjaotamise käigus eraldati osa saami külakogukonna maadest ning jagati välja uusasunikele.
annaabi.ee 
