................................................ 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade..............................................11 Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest...............13 Probleemid hariduses ja nende seos Euroopa Liiduga liitumisega....................................................................... 15 A. Õpetajate arvamused Euroopa Liidust ja hariduse arengu perspektiividest...........................................15 B. Tudengid...............................................................................................................................................
Püstitatud hüpotees ei leidnud kinnitust. Rahvaarv pole jäänud samaks ega suurenenud, vaid on vähenenud ning arvandmetel paistab see tendents jätkuvat kiirenevas tempos. Nagu küsitlustest selgus ei tule või ei jää noored küladesse, sest pole tööd (100% vastajatest), ega võimalusi laste kasvatamiseks. Koolid ja lasteaiad on kaugel ja ühistransport ning muud taristud sisuliselt olematud. Klassikalise maamajandusega ei ela ära ning põllumajanduspoliitika soosib suurtalusid. Noortel on mõtekam oma elu mujal sisse seada. Kui pole elanikkonda, ega traditsioonilist talupidamist, kaotab piirkond palju oma atraktiivsusest turistide jaoks. Küsitluses esitatud küsimusele ,,Mida olete teinud selle nimel, et elu külas kestaks ?"oli vastus enamikel juhtudel :"lapsi...". Seega potensiaalseid tagasi tulijaid oleks, kui tingimused muutuksid. 17