kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Võib öelda, et Evald Okas oli Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas erandlikku, renessanssiajastul väljakujunenud kunstnikuisiksust, kes üha eksperimenteerib ning haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Ta on töötanud aastast 1944 Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 profesorina ja alates 1993 emeriitprofessorina. E
erandlikult temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna, kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Võib öelda, et Evald Okas oli Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas erandlikku, renessanssiajastul väljakujunenud kunstnikuisiksust, kes üha eksperimenteerib ning haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Ta on töötanud aastast 1944 Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 profesorina ja alates 1993 emeriitprofessorina.
Eesti Kunstiakadeemia professoreid. Kunstnikuna on ta uuendanud eesti modernistliku kunsti ilmet ning on tänini produktiivne ja laialdasema publikumenuga kunstnikke Eestis. Võib öelda, et Evald Okas on Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas erandlikku, renessansiajastul väljakujunenud kunstnikuisiksust, kes üha eksperimenteerib ning haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Evald Okas on rikastanud tunduvalt ka eesti maalikunsti traditsioonilist koloriiti, luues julgeid sisendusjõulisi värvilahendusi.