korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud. "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsamaid Vinci maaliteoseid, valmis 1496. aastast 1497. aastani, mis on maalitud Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinal. Praegu pole sellest enam midagi säilinud, selles on süüdi aeg, inimesed ja restauraatorite rumalus. 1499. aastal lahkus Vinci Milaanost ja veetis mõnda aega Mantovas, Veneetsias ja siis asus ta Firenzesse, kuhu jäi kuni 1506. aastani. 1503. aastal andis Firenze raad Leonardole ülesande maalida Palazzo Veccio saali seinale üks maal Firenze ajaloost
nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika, mis selle sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. Kubismi hälli juures seisid Hispaaniast pärinev PABLO PICASSO ja prantslane GEORGES BRAQUE. Kubism, mis tekkis Prantsusmaal 1907. aastal ja püsis 1925.aastani, näitas end kui südi, viljakas ning mõjukas suund kogu kunsti arengus. Ta tõi korrapealt publiku kohtu ette suure hulga ennenägematuid maaliteoseid. Paljud koguni arvavad, et kubism tekitas revultsiooni 20.sajandi kunstis. 1907.aastal valmis Picassol maal''Avignoni neidudest''. Üldiseld valitsebki teoses Cezanne'i laad. Siin on nähtud sugulust neegri plastikaga, kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtav reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. 1908. aastal maalis Barque
annaabi.ee 
