Raiend on tavaliselt horisontaalkalju, mille sisse on raiutud 4-5 mm sügavad kujud. On kujutatatud eriti luiki (kuni 4m), põtru, paate, jahistseene. Esimesena hakkasid neid uurima astrofüüsikud, kes üritasid nende järgi muinaskalendreid luua, mille järgi oleks võinud aega arvata. 7000 aasta eest ühine Päijänne ja Saimaa bassein. Esimesed maalingud Kymenlaaksos sellest ajast. 20. sajandi alguses arvati, et Soomes pole midagi. Tänaseks on Soomest leitud u. 95 maalingukohta ja 35 ebamäärast punamullalaiku. Põhiline ala on Kagu-Soome. Pekka Kivikäs- uuris kaljumaalinguid, jäi pimedaks. Maalingud avastas 1911 helilooja Jean Sibelius külastades arhitektide Gesellius, Lindgren ja Saarinen juugendsuvilat Vitträskin rannal. Seda dokumenteeris Aarne Europaeus (Äyräpää) 1917. Teema on Soomes unikaalne (rüiü-taolised võrgukujundid), aga Norras Alta täielik vaste olemas.
Petroglüüfid ehk kaljuraiendid. Horisontaalkaljusse on terava esemega raiutud ca 4 mm sügavused kujundid. Neid on Rootsis, Norras, Karjalas, Valge mere ääres ja Äänisjärve ääres. Soomes kaljuraiendeid ei ole. Äänisjärve ääres on neid tohutult palju, eriti luikesid. Astrofüüsikud on üritanud kaljuraiendite uurimise abil luua muinaskalendrit. Läänemeresoomlaste vanimad kaljujoonised on loodud ca 6000-4000 a. tagasi. Soomest on leitud u 95 maalingukohta + 35 ebamäärast punamullalaiku. Esimene leid maalingud avastas 1911. aastal Jean Sibelius Vitträskini rannast Kirkkonummen Vitträskin kalliomaalaus). Dokumenteeris Aarne Europaeus 1917. a. Esimeste maalingute teema on Soomes unikaalne rüiü-taolised võrgukujundid. Soome kaljumaalingute teemad: põdrad, antropomorfsed kujundid, käe-, (käpa)jäljed, geomeetrilised kujundid Tegemine: punamuld + linnumunad, rasv, veri. Vertikaalne, alla suunatud, tehtud jääl seistes või paadist
Petroglüüfid ehk kaljuraiendid. Horisontaalkaljusse on terava esemega raiutud ca 4 mm sügavused kujundid. Neid on Rootsis, Norras, Karjalas, Valge mere ääres ja Äänisjärve ääres. Soomes kaljuraiendeid ei ole. Äänisjärve ääres on neid tohutult palju, eriti luikesid. Astrofüüsikud on üritanud kaljuraiendite uurimise abil luua muinaskalendrit. Läänemeresoomlaste vanimad kaljujoonised on loodud ca 6000-4000 a. tagasi. Soomest on leitud u 95 maalingukohta + 35 ebamäärast punamullalaiku. Esimene leid maalingud avastas 1911. aastal Jean Sibelius Vitträskini rannast Kirkkonummen Vitträskin kalliomaalaus). Dokumenteeris Aarne Europaeus 1917. a. Esimeste maalingute teema on Soomes unikaalne rüiü-taolised võrgukujundid. Soome kaljumaalingute teemad: põdrad, antropomorfsed kujundid, käe-, (käpa)jäljed, geomeetrilised kujundid Tegemine: punamuld + linnumunad, rasv, veri. Vertikaalne, alla suunatud, tehtud jääl seistes või paadist.
annaabi.ee 
