Roomas. Elu lõpul suundus Vinci kuningas François I kutsel Prantsusmaale, kus ka suri. Tuntumad tööd: ,,Madonna grotis" (grott-kaljukoobas). Siin on Vinci maalimislaad juba välja kujunenud võime näha romantilist ja salapärast meeleolu, madonna õrna ja pehmet naeratust (see on Vinci üks iseärasusi!). ,,Püha õhtusöömaaeg" - maalitud 1496-1497 ühe Milaano kloostri söögisaali seinale. See on halvasti säilinud tänu Vinci poolt ebaõigesti valitud maalimistehnikale. Tänapäeval siiski restaureeritud. Maal paistab silma suurepärase kompositsiooniga Kristusesse kui kesksesse figuuri koonduvad ruumi perspektiivijooned, teda ümbritsevad jüngrid on peade asetuse, käteliigutuste ning pilkude suunaga liidetud ühtseks tervikuks. ,,Mona Lisa" (ehk ,,Gioconda), tuntuim Vinci maal. Kujutab kauni, sinasse uppuva maastiku taustal istuvat salapäraselt naeratavat naist.
nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb tõdeda, et kunstnik ei pidanud oluliseks tehnilist korrektsust: mitmel taiesel näib näiteks kujutatava käsi anatoomiliselt veidralt kokku surutud, mõnes töös on jällegi figuuride liikumine ootamatult kindlameelne ning indiviidide kehaasend peamiselt mitmefiguuriliste kompositsioonide puhul pole alati veenev. Kuid värv ja vormid on need, mis annavad maalidele kõikehõlmava ühtsuse. Delacroix ei pane rõhku virtuoossele maalimistehnikale ega figuuride ja nende liikumise meisterlikule kujutamisele, vaid nende subjektide ning elementide läbi avalduva emotsiooni edasiandmisele vaatajatele. Kergus, millega Delacroix laseb oma maalides vormidel ja värvidel teineteisega metsikult mängida ning kohati isegi võidelda, viitab modernsele liikumissuunale (valmistas teed 20. sajandi kunstisuundadele).[4] 1824. aastal kirjutas Delacroix: ,,Mida geeniused kirjutavad, ei ole uued ideed; neid ajendab idee, et
annaabi.ee 
