Kasutati palju aknaid. gooti katedraal on skelettehitis. Vertikaalne suunitlus. Teravkaar. Ehitised: Kölni katedraal, Rouen'i katedraal, Wellsi katedraal, Firenze toomkirik. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad. Interjöör: Põhiplaan pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed. Ruum väga avar, õhuline ja vaba. Akendel kasutatakse enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Skulptuur: Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Ehitusplastika ümarplastilised figuurid. Peatähelepanu inimese kujutamisel keskendub näole ja kätele (erinevalt antiigist) ning inimese tundeelu kajastamisele.
· Salisbury katedraal (Inglismaa, alustati 1220) Mind isiklikult sümpatiseerib kõige rohkem siiski Prantsusmaa arhidektuur. Kõik see nii öelda 'kõrgemale pürgimine', teeb iga ehitise võimsamaks, kindlasti tundub seevõrra detailsem ja jätab ka dramaatilisema mulje. SKULPTUUR Skulptuur on kõvasti seotud ja jääb alluvaks arhidektuurile. Reljeefkunsti asemel tulevad esiplaanile ümarplastika ja vabafiguurid. Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle arvates meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem, vägagi palju kasutatakse kohalike taimede matkimist. Siiski jääb
Võlvitüübid: 1. pistiksiiluga silindervõlv 2. kloostrivõlv 3. servjoonvõlv 4.ristroidvõlv 5. tähtvõlv 6. domikaalvõlv 7. peegelvõlv 8. moldvõlv GOOTI SKULPTUUR Skulptuur on seotud arhitektuuriga. Ehitusplastika ümarplastilised figuurid asuvad nissis seina ääres. 12- 14 sajandini kasutatakse kivi, alates 15. sajandist puuskulptuur (puunikerdus), mis on värvitud. Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle järgi meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem (palju kasutatakse kohalike taimede matkimist). Siiski jääb gooti plastika