Puäntillism - väikeste värvitäppide süsteemne kasutamine. Sellises stiilis maalid ei ole lähedalt vaatamiseks. Lähedalt vaadates paistavad üksnes värvilised täpid. Eemalt vaadates sulavad täpid optiliselt üksteisega kokku ja moodustavad kujundid. Ekspressionism - esiplaanil inimese traagiline sisemaailm, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamine. Maalidel kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, kontrastvärve ning tugevaid musti kontuure. Maastikumaal kõige vanem maaliliik (alates antiikajast). Maalitakse reeglina looduses. Maastikumaal ehk peisaaz on maalizanr, mis on keskendunud looduse kujutamisele. Maastikumaali viljeleja on maastikumaalija ehk peisazist. Konstruktivism - pärast I Maailmasõda tekkinud kunstisuund peamiselt arhitektuuris ja skulptuuris, kus hakati koos kasutama erinevaid geomeetrilisi vorme Kubism 1910. a Prantsusmaal tekkinud kunstivool, kus lahutati reaalsed esemed algvormideks (kuupideks, keradeks, risttahukateks jne)
Maastik oma algpäevil 15. sajandil oli pooleldi kaart, pooleldi maastikupilt, kuna selleaegsed kunstnikud maalisid nii nagu nad teadsid asjad olevat, saamata end vabastada teada olevate detailide kujutamisest. 16. sajandil hakkas niisugune kujutamisviis taanduma, kuid maastik jäi siiski ikka veel figuraalmaali, täpsemalt pühapildi taustaks. Alles 17. sajandi kuulsate hollandi maastikumaalijate loomingu kaudu sai maastikumaalist iseseisev maaliliik- väga kindla ülesehitusega, kuid aja nõuetele vastavalt ikkagi veel küllalt detailne. Maastiku puhul ei ole oluline detail, vaid üldmulje. Kuna kunstniku poolt maalimiseks valitud maastikuosa on vaid üks lõik lõpmatu suurest loodusetervikust, siis peab kunstnik ise selle lõigu iseseisvaks tegema, andes talle kindla kompositsiooni ja vajalikud värviefektid. Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul rajatud maalistiil. Realism kui kunstivool, mis
Levinud olid loomamotiivid ja kasutati fantaasiaküllastes kombinatsioonides palevordamenti. Väga osavalt ühendati metalli värviliste kivimite või klaasisulamiga. Skulptuur esines madal reljeefina. Kirja oskuse ja raamatu kunsti arenemisel oli tähtis osa kloostril. Seal kirjutati käsikirju ümber, koostati kroonikaid ja grammatikaid.raamatud , eriti kirikuteenistuseks vajalikud teosed olid keskajal suures lugupidamisesja neid austati võrdselt pühaku säilmetega. Ainus maaliliik on sellest ajast miniatuurmaal. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti. Teksti kirjutamiseks ja kaunistamiseks tarvitati suure püsikindlusega värve. Karolingide kunst Frangi riigi ühtsus ja võimsus taastati Karoingide dünastia ajal (751-905). Franki riigi õitseng on Karl suure valitsemise ajal. Frankide valdustesse kuulusid tänapäeva prantsusmaa, belgia, holland, lääne ja lõuna saksamaa, põhja ja kesk itaalia, kirde hispaania
annaabi.ee 
