arenemisele, hakasid mitmed maailmakuulsad teadlased, pöörama rohkem tähelepanu eesti keelele, kirjandusele, rahvaluule ja ajaloole, arheoloogia ja geograafia edendamisele. Eestis hakati üha rohkem tootma oma enda tarbeesemeid. Nii nagu arenes teadus ja haridus , arenesid ka kunstid ja muusika. Suure sammu tegi muidugi kunst. Hakati rohkem maalima ja näiteks Tallinnas avati isegi kunstimuuseum, mis oli kuulus kogu Euroopas. Seal ei esitatud mitte ainult eestlaste töid vaid ka kuulsate maalikunstnikute töid. Eestlaste kunstinäitusi ei korraldatud mitte ainult Eestimaal , vaid ka mujal Euroopas , alustades Soomest lõpetades Itaaliaga. Ka muusika tegi olulise sammu. Nimelt kuulsate heliloojate kõrvalt hakkasid ka kuulsaks saama noored helikunstnikud, kes olid oma loominguga vapustanud paljusi kuulsaid inimesi. Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Tore oli see, et säilis üldlaulupidude traditsioon.
kunstivormiks. Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid. Ad Reinhardt, Maal. Õli, lõuend, 1954-58 > Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma: Tegevusmaalikunstnikud (action painting). kandsid värvi lõuendile hoogsalt ja nii on nende piltides dramaatilisust ja emotsioone. nt Pollock. Värvivälja maalikunstnikute teosed näevad välja rahulikumad, kuid nendes on kasutatud värvuste emotsionaalset mõju. Kuigi värviväljamaal näeb välja lihtne ja on vähese värvivalikuga, on see hoolikalt kavandatud. Eesmärgiks oli suurte värvipindade mõjul tekitada vaatajas aukartust ja puudutada tema sügavaimaid emotsioone. nt Mark Rothko. Ad Reinhardt, Abstraktne maal. Õli, lõuend, 1948 Willem de Kooning, Naine V